Möödunud

* minu puhkus, R.koolivaheaeg on läbi
*tööl kiire, kaks päeva mööduvad vääga vääga mõtetul koolitusel istudes
* ainus hea boonus igavale koolitusele, on homne poolik päev. Läheme kolleegiga poodlema.
* 10 ruumi puid on saetud ja lõhutud. Otsustasin ühel päeval ka kasulik olla ja vehkisin kirvega puid lõhkuda. Liiga ägedalt vist. Paari päeva pärast olin seljast täitsa ära.
* kena kevad on käes, kuigi järgmisel nädalal lubas lund
* osad lilletaimed taas pikeeritud
*ühe õunapuu lõikasin väikseks, vist liigagi
*peenar on lumikellukesi ja krookuseid täis
* kevadele tüüpiline - vaevlen rõvedalt vastiku nohu käes, mis aja möödudes aina ägeneb
* uued beebi uudised :) - minu otsa ärge vaadake!

Teisipäev

Käisin täna juuksuris. Ma ei ole suur juuksuri külastaja, aga kahjuks pean seda siiski aeg-ajalt tegema. Nüüdseks on mul kaks halli karva ja pean neid varjama. Miks mulle ei meeldi juuksuris käia? Mulle ei meeldi kui keegi mu juustega tegeleb, ei meeldi peapesu, alati jääb kael kangeks, ei meeldi selline sunnitud vestutamine, mis sest et ma tunnen oma juuksurit juba mitu-mitu head aastat.
Aga täna oli tõsine kevadilm. R. pani sae möirgama ja asus puude kallale. Õnneks sai bensiin ruttu otsa, kaua ei jõudnudki pläristada.
Eile oli minu ema sünnipäev. Selleks puhuks kutsuti kogu pere kokku (üks õeke oli küll jätkuvalt Tallinnas) .Läksime välja sööma ja mõnusalt aega veetma. Tore oli, mis sest et R. auto otsustas ühel hetkel üles ütelda. Viga oli kõigest ühes väikese juhtmekeses, mis oli kusagilt lahti pääsenud.
Homme lähen mina vangi, Mia lasteaeda ja R. saab üksinda rahulikult puudega tegeleda. Kui ilm seda muidugi soosib.

Leboaeg

Meie perre on saabunud leboaeg. R. algas koolivaheaeg ja minul puhkus. Algsete plaanide kohaselt pidi Mia Lota jätkama lastaeias käimist, aga laupäeval tabas teda äge nohu. Seega on ta mõnda aega rivist väljas. Nõuab vaid: tahan nuusatada. Selle nuusatamise tulemus on punane nina ja ninaalune.
Eilne laupäev möödus tõsiselt lebona. 6 tundi suusatamist telekast aitas sellele jõudsalt kaasa.
Ainuke tulemuslik tegevus oli taimede pikeerimine.

Tänane pühapäev algas R. sõnadega: täna saab suusatada ja kelgutada. Maa on täiesti valge, ööselon lund sadanud. Õnneks on päike hakanud paistma, seega on lumel peagi lõpp.
Lumikellukesed on nina välja pistnud.

Lapsesuu vol3

Hommikul panen riidesse, Mia vaatab.
ML: ilusad sukapüksid sul. Kust said need?
Mina: poest ostsin
ML: kas issi ostis need?
M: ei, mina ise
ML: miks issi ei ostnud?
M: ma ei tea
ML: issi oli ju minuga kodus, me kiikusime.

Hommikul paneb Mia Lota kuled kustu (loe:tuled kustu).
Issi ja emmel on tefonid (loe:telefonid).

Kõndimas keppidega

Eile õhtul käisin kõndimas. Pool tundi (arvasin küll, et olen kauem kõmpinud) tempokat keppidega vehkimist, oli täiesti see mida vajasin.
Täna õhtul uuesti.

Aiandus uudised vol2

Täna hommikul avastasin, et enamus mulda pandud seemneid on tärkama hakanud. Mis edasi saab, seda veel ei tea. Arvasin, et nendest praegustest taimekestest jääb siiski väheseks, tellisin seemnemaailmast (oli selline nimi ikka või?)seemneid juurde. Saab näha, mida nendega ette suudan võtta.

Selgrootu tegelane

See olen mina. Nii ikka nimetatakse ju minusuguseid eks?
Mul on kõrimulguni tööd teha, aga hetkel mõtlen, mida ma tegema hakkan kui blogimise lõpetan. Mitte tööd ühesõnaga. Vaatan aga kella, ah aega päeva lõpuni veel küll ja küll.
Teine asi. Käisime lõunal ja mul tekkis vastupandamatu isu küpsisekoogi järgi. Lasin kaasa pakkida ja töö juures mugisin kohvi kõrvale. Süümekad olid ka. Koogilõppemisel oli raske olla ka. No mis sa sellisega teed?
Kolmas. Pidin sel nädalal korralikult kaalu jälgima. Aga kus sa sellega? Ei saa taas hakkama. Kuigi.....ühel päeval oli -600gr. Seda pärast keppidega vehkimist. Võtsin lõpuks kätte ja läksin keppidega kõndima. Uskumatu kui mõnus tegevus see on. Ja siit kohe...
neljas...suudan ma jah end õhtul koju jõudes taas välja vedada. Ei suuda ju. Eile oli muigi hea põhjus, vastik ilma oli, udutas. Aga täna...pean minema, sest ma tunnen end pagana paksuna.
Viies. Kahandasin oma eesmärki 5 kiloni. Kümneni ei jõua ma mitte kuid agi moodi vist.

Aiandus uudised

Astrid on nina välja pistnud. Mitte küll kõik, aga mõned siiski.

Oli naistepäev

Ma sain kaks lilleõit. Ühe töölt ja teise Lilleoru poe tiigrilt. Eile tahtsin iseendale tulpe osta, aga mitte kuidagi ei suutnud oma suure kotiga väikesesse lillepoekesse trügida, mis mehi täis oli. Tulbid jäid ostamata.

Uskumatu väsimus

Viimased paar nädalat on mind tabanud kohutav väsimus. Praegugi tunnen, et hakkan taas lötsi vajuma. Õhtul kui koju jõuan, ei suuda ma mitte midagi teha. Eile helistas õde, et läheme kõndima (ma sain endale kepid, aga pole veel saanud proovida). No ma ei suutnud minna. Ainus mõte, saaks vaid pikali. Äkki on see kevadväsimus? (Muud põhjust ausõna ei ole).
Töö muutunud raskemaks, palju on teha ja enamasti on see vaimutöö. Palju peab keskendunult mõtlema, arutlema, analüüsima jne. See väsitab kohutavalt. Õhtul autosse istudes tunnen kuidas aur kõrvadest välja tuleb.

Seemned mullas

Eile panin esimesed lilleseemned mulda. Igasuguseid liike. Aster, lõvilõug, floks, petuunia, kress. Päris mitmed jäid veel panemata. Kuhu ma need küll kõik istutan?

Läbi....

...siis selleks korraks. Tulemustega olen rahul, mis sest et võitja polnud minu soosik. Kuid kahest halvast, on reform siiski parim. Näis mis edasi saab, aga kui reform lööb ikkagi keskerakonnaga uuesti kampa, olen ma tõsiselt pettunud. Kas teineteise materdamiseks oli vajalik siis miljonite kulutamine?

Algaja aednik

Käisin lilleseemneid ostmas ja sattusin hoogu. Valik on ikka päris suur ja mina ei tea, mida võiks võtta, mida jätta. Võtsin igasuguseid seemuskaid, vist küll liiga palju. Tahan sel kevadel ise lilletaimed ette kasvatada, kuigi üldse ei kujuta ette, kas midagi sellest välja ka tuleb.

Haigusest veel.

Terve nädalavahetuse olen mõtelnud, mida Miaga teha. Kas läheb esmaspäeval lastaeda või vanaema juurde? Kolm päeva oli kõrge palavik, millest on kolm päeva vaba olnud. Siiski vähe ma arvan. Peale selle veel väike nohu. Ega siin pikalt mõtelda olegi, kuna lasteaias ei saaks ta paar päevagi käia kui taas haige oleks. Aga ma ei tahaks mitte kuidagi teda vanaema juurde viia. Sel nädalal teda ju kodus polnud ja nüüd taas läheb kusagile. Oeh on raske! Kusjuures ise ma ka koju jääda ei saa, kuna kahe nädala pärast on mul väike puhkus ja selleks pean kõik asjad töö juures korda ajama.

Valitud!

Käisin valimas. Kaks eelistust mul oli, valiku tegin nende vahel. IRL ja rohelised. Tegelikult olin kindel, et annan oma hääle IRL-i L-Viru esinumbrile, aga valimisosakonnas põrkasin kokku meie kohaliku kandidaadiga IRL-i nimekirjas. Ja miskipärast kirjutasingi tema numbri (543). Ehk loodan, et kevadel saan Mia Lotaga tema lambatallesid vaatama minna.
Ja kõigile, kes pole veel valima läinud, PALUN TEHKE SEDA, sest Teie hääles on jõud!

Meie kodu...

...asub täitsa maal. Mitte küll nii maal, kus on vaid mets ja kolm maja, aga siiski maal. Väikeses asulas (on tänapäeval ikka asulaid või?). Oma kõrgest vanusest olen elanud selles samas väikeses kohas umbes 20 aastat ehk (võib-olla vähem, ei viitsi hetkel arvutada). Olen põiganud sinna ja tänna ning nüüdseks olen tagasi ja täitsa väga rahul. Tööl me kohapeal ei käi. Nüüd võib uhkusega ütleda, et töötame linnas. Mina Rakveres (suurem osa nädalast) ja R. pealinnas (terve nädala, vahepealsete põigetega siiski kodus, aga sellest saab uus teema).
Oma kodu saime suhteliselt ootamatult. Võib isegi ütleda, et see kukkus meile lihtsalt sülle. Egas me seda kohe kinni püüda ei tahtnudki, kuid pika mõtlemise peale otsustasime, saagu mis saab. Nüüdseks on umbes aasta jagu olnud see meie oma ja tänasel päeval suudame ütleda, meil on oma kodu. Kohanemine võttis kaua aega, ikka päris kaua. Pikalt kaalusime ka võimalust, et me ei jäägi sinna, vaid otsime midagi muud. Aga aeg läks ja tegi oma töö.
Tööd on muidugi lõputult, sellest puudust ei tule. Kõige raskem on vist asjaolu, et tahaksime kõik ise teha. Näiteks ootab kohe-kohe puude tegemise aeg. Abikäed on alati teretulnud, onju.
Aga põhiline, mul on hea meel, et mu lapsel/lastel on koht, kust nad minema saavad lennata ja hiljem meil kahel vanuril puid tegemas käia.

Uus hooaeg

Märtsis algab meie peres sünnipäevade hooaeg, mille avab minu isa 7. märtsil. Täna hommikul käisin enne tööle minekut ema juures kohvil (me elame sama kohas, erinevatel tänavatel, aga väga lähestikku. Sellest siiski teine kord) ja päevakorda tuli isa kingituse teema. Polnud sellest isegi mõtelnud veel. Oma isale on kõige kergem kingitust teha. Au sees on sporditeemalised raamatud. Mitte kunagi ei saa sellega mööda panna, ainult siis kui juhuslikult on kingiks samad raamatud (eelmisel aastal kahju niimoodi juhtus). Täna leidsingi täiesti sobiva, "Eesti olümpiamedalivõitjad". Isa raamaturiiulist see igatahes veel puudub.
Edasine järjekord. 13. märts R. ema, 19. märts minu ema. Vahepeale jäävad mõned sõbrad-tuttavad. Aprillis läheb täiehooga edasi. Kogu hooaeg kestab põhimõtteliselt septembrini.
Riburada pidi on tutvusringkond täienenud väiksemate tegelastega. Mitte kuidagi ei suuda meelde jätta kõiki sünnipäevasid. Nüüdseks on märkmikusse kirja pandud. Et ei juhtuks taas lugu, kuidas mina saadan õnne soove ja selle peale küsitakse, mille puhul. Ja oh seda imet, olin kuuga täiesti puusse pannud. Õnneks kuupäev oli õige. Juhtub!

Haigus

Mia Lota jäi teisipäeval haigeks. Palavik üle 38. Kolmapäeval lisandus nohu, palavik on jätkuvalt kõrge olnud. Õnneks ei ole laps ise väga lötsis, mängib ja tegutseb edasi.
Juhuslikult on minu õel puhkus ning veedab seda meie vanemate juures. Seega ei võtnud ma haiguslehte, Mia Lota on vanaema juures ja saab tädiga aega veeta. Õhtuti käin neil seltsis.
Eile õhtul palusin, et enne magama jäämist paneksid Miale nohurohtu ninna. Miale loomulikult see ei sobinud. Õhtul oli ütlenud, et tema G. (minu õde) kaissu ei taha magama minna, tema läheb hoopis vanaisa kõrvale tukkuma. Moraal: kui tema vanaisa juures magab, siis ei panda talle ninasse rohtu. Kavalpea missugune!