See ei ole aprillinali

Lumi oli tõesti hommikul maas. Kusjuures mitte vähe. Jäine ja vastikult külm. Autole pidin kraabitsaga lähenema.

Laupäeva hommik

Oleme Mia Lotaga kahekesi. R. müttab õpilastega kusagil metsades. Tõusime vara. Küpsetasin pannkooke uudiste lugemisega kahasse (üks läkski kõrbema setõttu). Poole tunni pärast on AK eriuudised. Mäss ja ülestõu jätkub. Ma usun, et see on siiski vaid algus.
Tuhnisin mööda internetti, sattusin hr. Savisaare blogisse ja edasi ei tahtnud ma seda lugeda. Miks venelasi pekstakse????? See hr. linnapea poolt küsitud küsimus ajab mind lihtsalt masina tagant minema.

Mis toimunud on?

Hommikul teen Postimehe lahti ja mida ma näen: pommuudis, Aljoša on minema viidud, linnas toimus mäss ja ülestõus. Mis toimub? Niimoodi ongi 9. mai rikutud ju. Minul ei ole küll selle üle hea meel. Minu päev ja kõik rikutud?!

Muideks ma olen täna terve päeva Jõhvis. Pole vist hea seal olles puudutada teemat Aljoša ja sinna juurde käivat.

Uued laulud

Mia Lota laulurepertuaar on suurenenud. Lisandunud on Mutionu laul, kus ovav nälis käbinuppi.
Kala laul - mull mull väiksed kalad, mis te nalla heidate ja oma jalgu peidate.
Meie kiisul kriimud silmad - vaidlus tekib selle koha peal, kes ei mõistnud lugeda.....mis see saab, kas tukast sugeda või sellele ta tegi pai.

Ruhnu!?

Kas Te oleksite nõus elama Ruhnu saarel? Selline küsimus torkas meil alles hiljuti pähe. Me just ei kaalunud varianti Ruhnule elama asuda, vaid mõtlesime kas me oleksime valmis selleks. Tulemus oli, et tore oleks proovida, kuigi nii minul kui R. puudub ettekujutus, kas me üldse oleme mereinimesed. Aga proovida elu Ruhnu saarel oleks siiski väljakutse. Me siiski ei hakka kusagile ümber asuma.
Oma kodu otsides, tahtis R. just sellist maja, mis asub võimalikult eraldi. Mina ei olnud selleks veel valmis, sest peamine küsimus oli...kus ma siis lapsega jalutamas käin? Nüüd mõtlen üha enam, et just sellist kohta ma tahangi, pole naabreid, oleme vaid meie.
Ega meie praegusel kodul pole ka midagi viga. Väike koht, aga maja asub siiski suhteliselt keskuses. Naabreid on ka. Lausa kolm. Aeg-ajalt on nad meid tülitamas käinud, meie neid mitte. Üks naabrimammi tõi suured gladioolid sel aastal kui majja kolisime. Sama tädi külastas meid Mia sündimise puhul. R. on siiski naabritädiga paar sõnavahetust ka pidanud. Nimelt meie õunapuud segavat tema kartulite kasvamist.
Naabrimees kollasest majast tõi ühel jaanipäeval pudeli koduveini. Kolmandad naabrid otsisid alles eelmisel suvel meie aiast oma kana, kes aga oli just meie juurest jalga lasknud.

Aiauudised

Tänased toimetused:
< külvasin lillherne maha
< kaevasin ja kaevasin
< valmis uus lillepeenar
< vedasin mulda
< otsustasin siiski nii tubli olla, et kaevan ise maa peenarde jaoks üles. Varsti!
< teen mõned üksikud väiksed peenrad - hernes (Mia jaoks), maitseroheline
< kui hästi läheb, lubas R. ehitada midagi a'la minikasvuhoone sarnast

Jalad-seinal-vahetus

Just seesugune on olnud nädalavahetus. Eilne laupäev oli väga vihmane. Ja kole. Küpsetasin pidusaia selle vastiku ilma puhul. Pool päeva vaatasime vanu koduvideosid ja ohhetasime, kas see on meie laps, nii väike, nii vähe juukseid, aga lokkis, millal ta rääkima hakkas, näe juba jookseb jne. Mia Lotale pakkusid videod palju nalja. Ta ei osanud seostada, et see väike laps ongi tema. Teadis küll ütleda, et see on Mia Lota M., aga kommenteeris, näe, mis see laps seal teeb. R.-l oli ka huvitav. Ta sai teada, millal juuksed olid pikad, millal neid üldse polnud, millises staadiumis oli parasjagu habe jne. (kes teda näinud on, teavad millest jutt käib :))

Hommikul

Hommikul õue astudes, kraaksub vares kusagil kõva kraaksu.
ML: palt piuksub

Kulgeb

Kõik kulgeb omasoodu. Kodu-lastaed-töö-kodu.
Tööl on natuke raske, st. mul on motivatsiooni kriis. Tahan kodus olla, aga veel on vara.
R. ei tulnud kolmapäeval koju. Olima natuke kurvad, Mia Lota rohkem, kuna küsis millal issi tuleb? saame sellest ka üle.
Õues on külm, aga see eest kohe kohe on mõnus kevad ikkagi käes.

Natuke igav

Mul on natuke igav. Tegelikult ei ole see igavus, vaid hoopis laiskus. On ju reede ja töölainele ma ei jõua kuidagi end meelestada. Liiatigi veel kui ühtegi tähtaega kuklas ei istu. Minu töö on seotud just tähtaegadega. Ja inimestega. Ja täna pole kumbagi. Järgmine tähtaeg on alles esmaspäeval ja egas ma ometi täna esmaspäevaseid asju tegema ei hakka.
Mõtlen juba nädalavahetusele. Kui väljas on ilus ja soe kevad. Ja laupäeval on vanaema sünnipäev, mis suuresti meie perekonnas tähendab suguvõsa kokkutulekut, st. palju inimesi koos. Pühapäeval teeme palju tööd ja naudime olemist.
Poole tunni pärast saan lõunale, igavus hakkabki juba kaduma.

Lapsesuu vol...(ei tea mitmes)

Uudistes rääkis õigeusukiriku tegelane (kirikuõpetaja või papp või kuidas neid kutsutakse). Ühesõnaga musta talaari ja suure halli habemega. Mia Lota küsis: kas see on jõuluvana?

Mõnda aega oma mänguasjakastis sorides, leidis väikese kaleidoskoobi. Istus sellega akna alla ja hakkas linde vaatama.
ML: Emme tule vaata mis linnud need seal puu otsas istuvad? Mis linnud need on? (kaleidoskoop ilusasti silma juurde sätitud)
M: ei tea
ML: kas valesed?
M:võib-olla on varesed
ML: peab issi käest küsima, mis linnud need on?

Kust selline lugu? Ühel hommikul vaatas R. samamoodi. Puu otsas istuvad linnud ja imestas, kes need on? Võttis binokli välja ja uuris asja. Kuldnokad olid.

Raamat

Alates kolmapäeva õhtus olen lugemise soonel. Patuga pooleks tunnistan, et terve eilse tööpäeva ma lugesin. Kolleega minu tuppa sisenedes küsis, mis huvitavat seadust ma loen. Seadus on....Kati Murutari "Viimnekuu". Väga meeldib. Nii raamat kui autor.
Viimased õhtudki on sellised, läheme varakult ülesse. Eile kell 20. Mina loen oma voodis, Mia oma voodis. Mingil hetkel ta enam ei viitsi, siis hakkab võimlema. Paneb jalad oma voodi otsakõrgenduse alla ja hakkab rindkere tõstma hüüdes pikali ja püsti. Kas lasteaias harrastatakse juba seda?

Mia Lota sai süsti

Eile käisime arsti juures, lõpuks. Olin seda edasi lükanud, kuna teadsin mis toimuma hakkab. Mia Lota sai süsti, puukentsefaliidi vaktsiini. Paar päeva enne olin ütelnud, et peame arsti juurde minema, mille peale vastas laps, et tema ei ole haige ja vist ikka ei pea minema. Eile lasteaeda jõudes ütlesin, et käime arsti juurest läbi. Oli igati nõus, arstitädi annab rohtu ja siis mina ei jää enam haigeks. Püüdsin veel vältida sõna süst. Olin eelnevalt üllatusmuna ostnud, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Arsti juures küsis: süsti ju ei tee. Selle peale ei saanud ma ju ütleda, et ei tee jah. Ikka teeme, aga valus ei ole. Aga hirm selle ees oli siiski nii suur, et nuttu oli palju. Kuigi tõesti süstimist ta isegi ei pannud tähele. Alles siis kui vatitups peale pandi, hakkas uuesti nutma.
Autos veel nuuksus, et tema peab issile ütlema mida arstitädi tegi.
Õhtul oli asi unustatud, vaid plaastrit ei lubanud käe pealt võtta.
Ma igaks juhuks ei maininud lapsele, et kuu aja pärast ootab sama tee meid.

Mis toimus eile?

Nagu kolmapäevale kohane, saabub meie pere isa koju. Ja nagu kolmapäevale kohane, jõuab isa Mia Lotale lasteaeda järgi minna. Aga eile.....kolmapäevaselt saabuski isa ja läks tõesti lasteaeda....kuid natukese aja pärast heliseb minu telefon: Mia ei taha koju tulla. Ohhoo, see on midagi uut, mõtlesin mina ja kujutasin ette kuidas laps mööda rühma ringi jookseb ja keeldub koju tulemast. Hetke pärast heliseb taas telefon: kui kaugel sa oled, me oleme ikka veel lasteaias, Mia ei taha koju tulla. Mina: okei, ma tulen siis sinna. Lasteaeda jõudes istub Mia Lota oma kapis ja keeldub riideid selga panemast. See oli niimoodi kestnud pea 30 minutit ja tulemusi polnud. Teistele lastele on juba vanemad järgi saabunud, isegi riidesse on jõutud panna, Mia keksib jätkuvalt mööda kappi ja ei taha koju tulla. Jant missugune! Ja ei paista lõppevadki. Etterutates, suure pusimise peale saime riidesse ja lasteaiast minema.
Uus sekeldus algas autode juures. ML:lähen emme autoga. Tubli, juba istubki laps autos, vöö kinni. ML: Ei, ei, issi peab ka siia tulema. M: issi ei saa tulla, ta peab oma autoga koju minema. ML:ei, eiiiiiii. Laps autost välja, iste R. autosse, laps autosse ja mina põrutasin minema.
Koju saabusime üheaegselt. Jant jätkub. ML karjus autos. Miks? R. oli poe juurest valesti koju sõitnud (st. mitte seda tänavat pidi kust Mia tahtis, mina tean seda lugu ja enam valet teed pidi koju ei sõida).
Ja siit küsimus, kas meie laps ongi meile juba pähe istunud?

Vanadus?!

Eile õhtul läksime Miaga juba 19.30 üles (loe:voodisse). Peeglilaual ootavad 3 ajakirja, mida pole jõudnud lugema hakata.Tahtsin eile nendega ühele poole saada. Ei saanud. Kell 20.30 juba magasime. Öösel tõusin seevastu mitu korda üles, unetuna.

Munad

Värvisime vähe, kuna õigel ajal unustasin värvid osta. Pood oli värvidest tühi. Kuna sibulat meie majapidamises ei sööda, siis polnud mul sibulakoori ka. Õnneks oli värvitabletid, millega saime asjad aetud. Mia Lota kaunistas värvitud munad kleepsudega.

Reedel käisid külalised. Päeval küpsetasime Miaga viineripirukaid ja kaneelirulle. Laps oli natukene segaduses. ML: kas täna saan nii (3 näppu püsti)? Mina: ei täna veel ei saa. ML: aga kes siis täna nii saab (3 sõrme)? M: mitte keegi ML: aga miks siis külalised tulevad?
ML ootab sünnipäeva. Täna ütles, et tema saab atta (ratta) ja kiiveli ja lohkem ei taha midagi.

Eile õhtul ML natuke jonnitas. Järsku hüüdis: miks see Puhh peab ühe silmaga vaatama. Nimelt tema karvikud istusid aknalaual. Puhhi ees istus suur tiiger ja tõesti, puhh pidi ühe silmaga vaatama, kuna tiiger istus ju ees.

ML nüsis eile oma arstikääridega R. kulupead. Kammis ka. Ja patsigi tegi. Teatas: ma olen juuksulitädi.

Aprill

Ma ei ole sel kuul veel midagi kirjutanud. Nagu oleks seda kuud kaua olnud :)
Vahepeal tundus juba, et blogi on väljasuremise äärel. Tegelikult on see tunne ka praegu. Kirjutada on vähe, kuigi....kui tahaks siis saaks kindlasti pikad kirjutised tekitada. Mõnikord olen õnnetu, keegi ei ütle mulle midagi. Samas, mida ongi mulle öelda.
Ma ise loen väga põnevaid blogisid ja nende kõrval minu oma kahvatub täiega (isaand mis sõna). Natukene olen siiski midagi teinud, näiteks:
> käisin teisipäeval arsti juures põsekoopapõletiku kahtlusega. Arst kirjutas AB, mida kaks päeva olen võtnud, aga abi pole sellest veel saanud. Nõutult mõtlen hoopis, et homme pean kampa lööma imetavate emadega, veini limpsimisel kriips peal.
> astusin heategijate hulka. Kui heategija ma nüüd olen, aga liitusin geenivaramu projektiga. Võeti palju verd, näppu pisteti küsimustik ja täna on arsti juures konsultatsioon.
> tööd on palju, aga mina olen väsinud ja tahan juba puhkusele minna. Esialgu loen kuid.
> Mia Lota on taas nädal aega ära olnud. Täna kuulsin, et Mia rühmast üks tüdruk oli haiglas kõhugripiga. Meil kodus luusis ka miski siuke ringi, aga õnneks kergemat sorti.
> Õues on jube külm, toas ka kui ei küta.
> Mind on tabanud miski madalseis. Ma ei tea, mida ma tahan. Okei, ma tean mida tahan, aga ikkagi on miski, mis närib.
> Ootan suve, et vannitoa remondiga saaks pihta hakata. Sel aastal peab see lõpuks valmis saama.
> 1.aprilli nalja ma ei saanud. Ühe habemega nalja viskasin ise
> Munadepüha põhikomponent - muna- puudub.
> Homme kostitan sõbranjesid
> Ja varsti on mai
> Küll elu ilusamaks läheb!