Mul on natuke igav. Tegelikult ei ole see igavus, vaid hoopis laiskus. On ju reede ja töölainele ma ei jõua kuidagi end meelestada. Liiatigi veel kui ühtegi tähtaega kuklas ei istu. Minu töö on seotud just tähtaegadega. Ja inimestega. Ja täna pole kumbagi. Järgmine tähtaeg on alles esmaspäeval ja egas ma ometi täna esmaspäevaseid asju tegema ei hakka.
Mõtlen juba nädalavahetusele. Kui väljas on ilus ja soe kevad. Ja laupäeval on vanaema sünnipäev, mis suuresti meie perekonnas tähendab suguvõsa kokkutulekut, st. palju inimesi koos. Pühapäeval teeme palju tööd ja naudime olemist.
Poole tunni pärast saan lõunale, igavus hakkabki juba kaduma.
No comments:
Post a Comment