Nagu kolmapäevale kohane, saabub meie pere isa koju. Ja nagu kolmapäevale kohane, jõuab isa Mia Lotale lasteaeda järgi minna. Aga eile.....kolmapäevaselt saabuski isa ja läks tõesti lasteaeda....kuid natukese aja pärast heliseb minu telefon: Mia ei taha koju tulla. Ohhoo, see on midagi uut, mõtlesin mina ja kujutasin ette kuidas laps mööda rühma ringi jookseb ja keeldub koju tulemast. Hetke pärast heliseb taas telefon: kui kaugel sa oled, me oleme ikka veel lasteaias, Mia ei taha koju tulla. Mina: okei, ma tulen siis sinna. Lasteaeda jõudes istub Mia Lota oma kapis ja keeldub riideid selga panemast. See oli niimoodi kestnud pea 30 minutit ja tulemusi polnud. Teistele lastele on juba vanemad järgi saabunud, isegi riidesse on jõutud panna, Mia keksib jätkuvalt mööda kappi ja ei taha koju tulla. Jant missugune! Ja ei paista lõppevadki. Etterutates, suure pusimise peale saime riidesse ja lasteaiast minema.
Uus sekeldus algas autode juures. ML:lähen emme autoga. Tubli, juba istubki laps autos, vöö kinni. ML: Ei, ei, issi peab ka siia tulema. M: issi ei saa tulla, ta peab oma autoga koju minema. ML:ei, eiiiiiii. Laps autost välja, iste R. autosse, laps autosse ja mina põrutasin minema.
Koju saabusime üheaegselt. Jant jätkub. ML karjus autos. Miks? R. oli poe juurest valesti koju sõitnud (st. mitte seda tänavat pidi kust Mia tahtis, mina tean seda lugu ja enam valet teed pidi koju ei sõida).
Ja siit küsimus, kas meie laps ongi meile juba pähe istunud?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
ega ta nüüd päris te peas istu....aga vitsal ja manupilatsioonil on uskumatu võim........proovige
Ma arvan, et laps on lihtsalt segaduses. Lapsed vajavad distsipliini, et kõik käib planeeritult. Kas sa rääkisid talle hommikul, et issi tuleb talle järgi seekord? Vitsaga ei anna siin midagi lahendada ja ta ei teinud ju midagi halvasti, vaid oli lihtsalt segaduses.
Post a Comment