Kui me siia majja elama asusime, siis otsustasin kohe, ei mingit aiamaad. Ma lihtsalt pole seda sorti inimene.
Nüüd on mul aknalauad lilletaimi, mis ootavad aeda istutamist, täis. Eilsest on aias üles kaevatud põllulapp, kuhu tulevad hernepeenrad. Esialgu piirdun vaid lillede, herneste ja maitsetaimedega. Aeg-ajalt käib isu ka kasvuhoone järgi, aga see on veidi suurem töö.
R. oli minu "aedniku" vaimustuse suhtes skeptiline. Arvas, et tüdinen sellest peagi (ta on lihtsalt nii mõndagi tüdinemist näinud). Aga mina, mida soojemaks õues läheb, seda enam kibelen aeda. Labidat ei kavatse ma nii pea veel nurka visata. Liiatigi kinkis isa mulle alles uue ja uhke labida.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment