Mia Lota sünnipäevapidustused on alanud. Tegelikult pidusid veel ei ole, aga kingitus küll. R. tõi teisipäeval Miale ratta. Issi ei jõudnud veel tuppa astudagi kui Mia tormas talle vastu ja hüüdis: sa pidid mulle latta tallinnast tooma. R. oli natuke kõhklev. Mina aga arvasin, mis me sest rattas ikka nädal aega kuuris hoiame, las hakkab kohe harjutama. Ja nii oligi. R. sättis ratta Miale parajaks, laps istus sadulasse ja kamandas: hakkan nüüd sõitma. Väntamisest ei tulnud sel õhtul veel midagi välja vastupidiselt minu õpetustele ja ponnistustele. Olin nõuks võtnud, et esimene kuu aega istub laps ratta seljas ja õpib lihtsalt "kuivalt" väntama (abirattad kõrgemale tõstetud, tagumine ratas jooksis niisama).
Aga eile õhtul arvas Mia Lota, et tal vaja oma vanavanematele demonstreerida juba sõiduoskusi. Issi tõstis laps rattale ja.....läks sõiduks. Mia suutis korralikult ise vändata, ratast keerata kuhu vaja, isegi hoogu üles võtta nagu oleks teinud seda terve oma elu. Nüüd vajame vaid kiivrit ja siis läheb sõiduks.
No comments:
Post a Comment