Täna hommikul hüppasin lasteaiast läbi. Mia Lotat kaasas ei olnud, kuna tema puhkab vanaema juures, jälle. Käisin piltide järgi. Minu kartused osutusid tõeks, kahjuks. Pildid ei olnud õnnestunud. Lasime kahes suuruses portreid teha, aga tulemus......mkmk. Esiteks lapsel on suu must. Kusjuures sel hommikul kui pildistamine toimus rääkis kasvataja, kuidas ühel aastal ühel lapsel nina oli nii tatine, et kõik jäi pildile. Lubas mulle, et kõik lapsed vaadatakse hoolega üle. Aga ju see käis ainult nina kohta, sest suu oli ju must. Juuksed sorakil ja laps oli üldse kuidagi väga tossi ilmega. Ma arvan, et Mia võis karta või häbeneda või ei olnud endas üldse kindel. Rühmapildil on Mia ainus laps naljaka näoga. Aga okei, see oli meie esimene kogemus selles vallas.
Küsisin nii igaks juhuks kasvataja käest ka, millal rühma pidu on. Teaksin siis arvestada, millal laps aeda tuua. Minu imestuseks oli vastus, homme pool viis. OOO! Ei tea kas mulle oleks teatatud kui ma poleks täna lasteaiast läbi käinud? Vaevalt.
Plaanis on üldiselt lastaiaga selleks aastaks ühele poole saada. Ma ise pean veel kuu aega tööl käima, Mia müttaks vanaema juures. Ainult sellise vahega, et igal õhtul tuleb koju (igal hommikul ja õhtul sõidan ämma majast mööda niikuinii).
No comments:
Post a Comment