Kui keegi veel ei tea, siis mingil ajal avastasin, et nüüd on aeg......kaalulangetamiseks. Pärast sünnitust olen hädas ikka mitme mitme lisakiloga. Peale selle on mu töö laua taga istumine, liikumine on minimaalne. Trennis ma ka ei käi. Niisiis nüüd on see aeg.
Kolmapäevast liitusin õega kaalujälgijatega. Süsteem on mu jaoks veel keeruline, iseloom ja tahtejõud kõiguvad äärmusteni. Esimene päev kulges nagu enam-vähem. Aga alates eilsest olen täiesti hädas. Reedel oli kolleegi sünnipäev. Hommikupoolikul suutsin täiesti vastu panna. Kommijagamisel kõndisin lihtsalt kohvitoast minema. Tort oli õnneks jogurti oma, seda ikka proovisin. Õhtul kui Raimo Mia Lota koju oli toonud avastasin, et ämm oli kringlit meile saatnud. No mis sa teed! Tead ju kui hea see on. Võtsingi tüki teades, et homme hakkan uuesti. Homme, st. siis täna hommik algas sellega kui avastasin et kohvi on meie majast otsa lõppenud. Raimo läks poodi, koju naasis 4 vastlakukliga. Palun! Püüdsin taas kange olla, eriti ei isutanudki, kuna vahukoor ei olnud see õige. Aga kaua sa ikka vastu paned kui üle laua keegi kukleid sööb. Mina kaua ei suutnud. Ah mis sest enam tegelikult. Õnneks olen kaks õhtut närinud porgandit ja lillkapsas ja paprikat. Ehk see natukene teeb mind patust puhtamaks!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment