Juhtunud on see, mida ma olen pikemat aega kartnud. Mia kompab oma piire, manipuleerib meiega ja teeb muid trikke. Meie ei suuda leida lahendusi, kuidas kõige õigem oleks sel puhul käituda.
Näiteks nädalavahetusel juhtus järgmine lugu:
Ees ootas külla minek. Miale olin eelnevalt rääkinud, et läheme väikest titat külla vaatama (käisime väikest Kaisat vaatamas, kes on vist kõige armsam beebi, keda viimasel ajal näinud olen). ML oli vägagi nõus. Aeg riidesse panna. Ja teate, mis toimuma hakkas. Totaalne lollitamine, meie närvidel mängimine. Algselt olin ma ülirahulik, teadsin, et pean lihtsalt kannatlik olema, küll ta riidesse end paneb või palub et ma aitaksin. Kell tiksus oma soodu, mina muutusin närvilisemaks. Püüdsime igatmoodi, miski ei aidanud. Riielda ka kogu aeg ei jaksanud, sest endalegi tegi olukord aeg-ajalt nalja. Mitte miski ei aidanud. Üle poole tunni oli möödunud hetkest kui riidesse hakkas panema ja tulemust ei olnud. Ja siis....tuli issi vitsaga....edasi toimus kõik kiiresti, laps pani end kohe riidesse ja minek.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Vitsast on abi. Ka meie oleme vitsast rääkinud ja näidanud. Toimib:))
Post a Comment