Brrrrrr

Kes arvab, palju mul sooja elamises oli kui õhtul koju jõudsin? Õige vastus +15. Jopet ei tahtnud igatahes seljast võtta. Tegin kiirelt tuled alla (maamaja värk, ahjud, puud, kütmine) ja panin ema juurde plagama.
Tegelikult on meil suhteliselt soe maja. Kui kütta. Ise lasin nii külmaks minna.
Aga õnneks temperatuur toas muudkui tõuseb.

Töö

Mul oli 3 päeva tööst puhkus.
Täna tööl, aga kusagilt ei oska alustada. Teha ju ikka midagi oleks. Aga ma olen parandamatu asjade-edasi-lükkaja. Tõstsin paberid lauale, sorteerisin ja sirvisin, lükkasin hunniku teise kohta ja ootasin, millal töötuhin tuleb. Tuli hoopis lõunapaus ja see on nüüd pikale veninud. Ei teagi kas on mõtet edasi midagi teha?!

Edit: Kuna täna oli mul suht lebotööpäev (mõni siin võib kohe öelda, et kõik mu tööpäevad on ju lebokad), siis homme peaks olema kibekiire. Tänased asjad peaks siiski homme valmis tegema, või mis? Peale selle algas täna kolimine. Saan endale uue toa koos uue lauanaabri ja uue lauaga. Kõik muu jääb samaks, töö, arvuti, isegi pliiatsitopsi ja paberiurni pean vana kaasa võtma. Kõik ei olegi uus veebruarikuus (ups, homme on veel ju jaanuar). Ja kuna täna hakati kolima, õhtul pärast tööpäeva, siis homme pean oma asjakesed ilusasti korda seadma. Peale selle võiks alustada vähemalt ühe ettekande tegemisega (teised kaks võivad veel oodata), mille tähtaeg kukub järgmisel nädalal. Lõunast on ootamas üks koolitus, mis peaks tööpäeva lõpuni välja vedama. Aga millal ma siis lebotan? Kõige lõpuks tuli meelde, et ülemus andis mulle ülesandeks üks asi kokku kirjutada ja aega eriti selleks ju polegi. Liiatigi kui mul pole hommikul kohe arvutitki, kuna itipoiss alles hommikul tuleb seda üles panema. Oh mind küll!

Äpardus

Eile juhtus äpardus. Põrutasin lumehange. Kes teab, see teab milline on Rakvere talvel oma lumekuhjade ja lükkamata teedega. Peale selle on linnas imetillukesed ringteed ja kitsad tänavad. Ja vot sellisel miniringil suutsingi lumehange sõita. Põmm! Ikka nii, et auto ei liikunud ei edasi ega tagasi. Aga mina rahumeelne inimene ei kaotanud närvi(mitte nagu siis kui mu autokesel summuti alt kukkus). Ronisin autost välja ja hakkasin mõtlema mis edasi saab. Õnneks on häid inimesi. Üks teekoristusmasina onuke tõmbas ilusasti mind hangest. Juhtub ikka, eks ju!
Eilne avastus oli aga taaraautomaat. Vot on hea masin! Paned pudelid masinasse, tema annab sulle sedeli ja selle teed rahaks. Ei mingeid pudelite sorteerimisi, taaramutiga kemplemisi, kes alati ei taha kõiki pudeleid vastu võtta (natuke liiga kortsus, natuke liiga mõlgitud, natuke liiga tilk pudelis).
Üks äpardus oli veel - nimelt kirjutasin eile õhtul vähemalt 5 korda samasugust juttu ja millegipärast jäi ainult pealkiri alles.

Mõnus pühapäev

Siiani on tõesti mõnus olnud. Hommikul kella 9 paiku ehmatasin ennast üles, hiilisin vaikselt alla (ML ja R magasid veel), tegin pliidi alla tule, keetsin kohvi ja pugesin teki alla teleka ette suusatamist vaatama. Ma olen suusalõvi, st tugitooli suusalõvi. Alati olen teleka ees platsis kui miskit kuskil toimub. Miagi on ütlema hakanud, vaatame suusatamise ära, siis ........teeme seda teist või kolmandat. Täna näiteks läksime kõik õue. Mia on nüüd selles mõttes terve, et paar päeva pole palavikku olnud, aga nohu on hirmus ja köhib ka. Homme on arsti juurde minek ja siis vanaema manu kosuma. Õues oli mõnus. Lund on terve ilm täis ja ikka paksult ja parajalt. Kui R. oli meie õue ära rookinud, läksime minu vanemate juurde. Õnneks oli neil kõik kohad veel lund täis. ML nautis ilma täiega, hüppas hangedes, püherdas lumes.

Hetkel lükkasin kana ahju, limpsin mett teega ja tunnen end hästi. Päris hästi vaid ei saa veel tunda, kuna hakkab mullegi vist midagi liginema. Kurk on valus, nohu ninas.

Õhtul hiljem olime Miaga ninapidi põrandal, värvisime. Järsku ML: kuule, mul tuleb juba uni peale.

Mia Lota nuiab kommi. Just hetkel kui mul käed kreemised ja ei saa talle kommi anda. Selle peale ML: räägi minuga.

Kokkamine

Kokata mulle meeldib, kuigi vaid mõningatel tingimustel. Pean teadma, mida teha, algained peavad olemas olema või vähemalt kaubanduses saadaval ning hea oleks kui oleks ka sööjaid.
Üldiselt ei meeldi mulle aga väga võõraste söökidega katsetada. Ikka tahan teha midagi, mida olen varem teinud ja teadnud, et kukub välja ka.
Kui saaks, teeks hästi sageli meeldivaid õhtusööke kutsudes sõbrad kokku. Ainuke lugu, et siia maakolkasse on sõpru raske saada, kuigi tunnistan, et aeg-ajalt olen käsud kätte andnud kohale tulla. Õnneks tullakse ka, enamasti. Kui seltskonda parasjagu tulemas ei ole, oleme Raimoga isekeskis. Hea toidu ja veiniga. Või istub õde meie söögilauas. Veiniga on omad lood. Oleme katsetamise järgus, st otsime alles seda meie veini, kuigi maitsed on erinevad. R. on valge veini jooja, mida mida üldse ei tarbi. Kord oleks küll väga vaja läinud toiduvalmistamisel, aga mida polnud seda polnud.
Küpsetamine nii väga ei sobigi mulle, sest sageli läheb midagi lihtsalt untsu. Näiteks alles jõulupühade aegu kui muffineid tegin. Õde (kes on mul tõesti hea küpsetaja) küsis, mis need on. Tunnistan, küpsetuspulbrit läks natuke liiga vähe ja muffinitest küpsesid mingi plönnid. Nüüd olen targem, panen alati natukene rohkem.
Hästi mõnus aeg on praegu. Mia Lota on alati ninapidi juures kui köögis miskit toimumas on. Kui veel saaks, paneks näpud igale poole sisse. Kui ma ise väga kärsitu ei ole, lasen tal seda teha.
Ainus negatiivne asi kokkamise juures on köögi koristamine, mis on raudselt minu ülesanne. Või teeb seda kellelgil ka mees?

Muusika

Olen varemgi kirjutanud Mia Lota muusika lembusest. Senini on see laulmises väljendunud. Nüüd aga hoopis muusika kuulamises.
ML: issi ma tahan midagi tüduki (tüdrukute) laulu kuulata. Issi paneb plaadi lastelauludega. Kui plaat lõpeb, soovib ML päkapiku laulu. Masin keerutab Päkapiku plaadivabriku CD-d. Mia Lota istub ise diivanil ja lihtsalt kuulab.

Eeskujulik lapsevanem?!

Mina ei ole. Kahjuks.
Mind ajab aeg-ajalt kohutavalt okkaliseks juhused kui oled näiteks diivanile kerra end tõmmanud ja laps tahab näiteks piima. Ajad end püsti, lähed kööki, valad piima tassi, annad lapsele. Vaene lapseke aga juhtub selle tuppa põrandale ajama. Oh, mis nüüd juhtus? Lähed lapi järele, teed kõik puhtaks, tagasi diivanile. Laps: ma tahan midagi kommi, saia, süüa, vett jne jätkub. Kahjuks või õnneks on laps veel nii väike, et ei saa midagi ise kätte. L: ma tahan pissile. Lapsevanem: aga mine siis. L: köögis on pime. Lv. kobib diivanilt püsti. Õnneks suudab laps iseseisevalt need toimingud korda ajada, kui just ei hüüa: kaka tuli.
Kas lapsevanem võib okkaliseks muutuda või ongi tema kohus lapse soovid rahulikult rahuldada?

Talv?!

Ongi talv käes, just seesugune nagu ta olema peab. Juhtusin ilmaennustust vaatama, mis paneb kahjuks ahhetama. Esmaspäeva ööseks lubataks -32. Asume geograafiliselt just sellises kohas, et -32 ongi meie kandis olemas. Jubeeee! Ma nii väga loodan, et meie veevärk peab külmale vastu ja tõrkuma ei hakka.
Esmaspäeval oleme Mia Lotaga veel kodus, kütame siis majakest.
Kui eile näitas kraadiklaas õues -20 ja toas oli +25, oli maja mõnusalt soe. Täna on väljas kõigest -6, aga elamist ma soojaks ei saa. Tuul on just sellest kandist, kus ta olema ei peaks.
Talv võib ju olla, aga kas just 20 ja 30 miinusega?

2 head ja 2 vähemhead uudist

1. hea uudis - väljas on võrratult ilus. Eriti praegusel momendil, päike tõuseb, on nii valge, korstendest tõuseb suits otse taevasse.
2. hea uudis - olen kodus, kütan maja soojaks
3. vähemhea - on pakane. Kraadiklaasil miinus 20. Õnneks kõik toimib hetkel, midagi pole jäässe läinud.
4. halb uudis - Mia Lota on haige. Öösel palavikus, 40,2. Hommikul õnneks väiksemad numbrid, kuid laps haiglane ja loid. Võtsin haiguslehe.

Keskerakond

Teate küll seda reklaami, keskerakonna kandidaadid seal ja seal. Jaak ja Aadu ja kes neil seal veel on. Ja lõppu lisab Mia Lota ilusasti: ikas iik, palem palk.
Mida minu vanad kõrvad kõik kuulma peavad?!

Midagi

Kuna mina olen ametis oma kaalujälgimisega, siis ainus korralik söök minu jaoks on lõunal. Õhtul ma suurt enam ei söö, nosin midagi väikest. Eile näiteks lillkapsast. Aga kuna mul on ka laps, kes mõnikord süüa tahab, pean alati valmis olema õhtul millegi valmistamiseks. Veab, et R. iga päev kodus pole :) Nüüd siis lugulaul:
Eile õhtul küsisin Mialt, kas tahad midagi süüa?
ML:jah
Mina:mida sa süüa tahad?
ML mõtleb: ma tahan midagi leiba

Kui ma Miaga räägin ja ta parajasti aru ei saanud või ei kuulnud, mida ütlesin, siis küsib: mida rääkisid/mida räägid

Pakane

Kraadiklaas köögiakna taga näitab täpselt 15 miinus külmakraadi. On pakane.

LoFo

Täiesti juhuslikult avastasin, et ilmunud et sellenimeline ajakiri. Looduse ja fotograafia huvilistele. Kavatsen endalegi soetada. Kallis on küll, aga esimene number näikse huvitav olema. Kas keegi on lehitsenud seda juba?

Artikkel

http://www.virumaateataja.ee/230107/esileht/15035797.php

Teater

Käisin pühapäeva õhtul teatris. Rakvere Teatris. See on minu koduteater. Etendus oli suhteliselt igava poolne. Vana Baskini oma. "Mul tuli idee". Liigseid emotsioone ei pakkunud. Natukene nalja, kuid see oli ka kõik. Aga Rakvere teater mulle meeldib, nüüd kui see on uus, must ja valge.

Mia Lota oli pühapäeval mõnda aega vanaema juures. Teise vanaema juures, keda ta nii sageli ei näe.
Mia hüüab: Ama, tule kalvased on.
Vanaema ei saa midagi aru. Läheb vaatab. Telekast tulevad Pehmed ja karvased. Mia lemmikud, kuigi ma ei tea millal ta neid vaatab. Esmaspäeviti küll mitte.

Kuidas tekib teema?

Teema tekib sellest kui on mida kirjutada. Kui laps on näiteks suure lollusega hakkama saanud (meie laps sai kusjuures, ma kolm korda kirjutasin siia ja ikka läks kõik aia taha. Siis loobusin) või mõned edusammud teinud. Kui Mia Lota on uusi sõnu selgeks saanud (kõik vist ongi juba selged) või kassi piinanud. Ühesõnaga kui kodus midagi toimub, siis ongi juba teema.
Teised teemad tekivad siis kui olen kellegi teise blogi lugenud ja avastanud valdkonna, millest võiksin ju ka kirjutada. Ega see ju piraatluse alla ei kvalifitseeru?
Mingid kirjutised võiksid ju ühiskonnast enesest sündida. Näiteks valimistest, eks.
Ja vist ongi kõik, vähemalt minul.

Kolimine

Ärge kurvastage (huvitav miks ma mitmuses räägin? mul pole ju õrna aimu ka kas keegi mind üldse loeb. Marjana ja Aire, tänud) mina ei koli veel kusagile, kuigi päris mitmed, keda loen, on siit keskkonnast kadunud. Eks mul ole ka kiusatus, kuid püüan sellele veel mitte alla anda. Ma ju alles tulin siia ehkki see teekond oli päris pikk ja vaevaline. Ma ei tea mitu korda ma üritasin siia blogi teha. Paar korda vist lihtsalt loobusin, kuna ikka ei olnud see. Mingil ajal üritasin uuesti, sain oma kunagi alustatud asjale pihta, aga ma loomulikult ei mäletanud ühtegi kasutajatunnust ega passwordi. Tegin täitsa uue ja nüüd siis olengi siin.
Mis sest et kogu see krempel tõrgub päris agaralt. Tööl on mul kaks masinat, mida kasutan. Ma ei tea kas masinad on nii turavtud, et ma eriti ei võiks tööajal oma isiklike asjadega tegeleda või on viga milleski muus.Natuke ma asjatada saan, kuid mitte nii palju kui vaja. Kodu masin on meil aga vana saan, keegi seda korda teha ei taha. Pidevalt käivad jutud selle väljavahetamise kohta, kuid puudub minu nõusolek. Asi lihtne, mina eelistaksin midagi väikest, hea oleks kui saaks üldse kokku panna ja kapi otsa tõsta näiteks. Raimo meelest peab masin siiski suur olema, saab hääd, vajalikku ja mittevajalikku täis tirida. Vot sulle dilemmat!
Tegelikult oli jutt sellest, et ma veel ei koli, aga kui mul ikka suur isu selleks tuleb, ärge pange pahaks!

Praktikant

Mul on praktikant, tööl. Arvasin, et olen tubli ja saan hakkama juhendamisega. Ju olengi! Ainult....ma ei arvestanud, et ta peaks käima iga päev ja iga päev peaksin andma mingi ülesande ka. Paraku.....nii see siiski pole läinud. Ma olen hea juhendaja, lasen varem ära, annan vabasid päevasid. Igal hommikul mõtlen, jessver, mida me täna teeme. Teate, see on täitsa raske, kuna uue aasta saabumine on mõjutanud meie töökoormust, st. kõik pole paika veel loksunud, tööd kipub hõredalt olema.
Ma ise olen väga palju praktikal käinud, erinevates asutustes. Kohutav oli kui pidin niisama terved päevad istuma. Keegi ei lubanud varem minema ega andnud vabasid päevasid. Mõnikord tegime asju, mis polnud ette nähtud. Näiteks pesime aknaid või koristasime. Ühes asutuses, kus taheti jälle mind kui rumalat praktikanti ära kasutada, ütlesin, stopp, ma olen siis hoopis teisel praktikal. See sobis. Aga mu meelest olid praktikad hirmus tüütud, kuna nad kestsid kaua, vist 6 nädalat ja kaks korda aastas.

Uudis

Üks tita uudis ka. Eile said Sirle-Anti tütrekese vanemateks. Kõik oli hästi läinud.
Täna lähen vaatan nad üle ja juba tean, millise tunde see mulle garanteerib. Oeh!

Normaalne?!

Minu taluvuspiir on vist nüüd ületatud. Ei ole normaalne see, kui õhtul on külmetanud, taevas siravad tähed ja suisa näib, et äkki hakkabki talv tulema. Aga hommikul ladistab kõva hooga vihma. Saab nii olla? Saab, ikka saab, eriti sel aastal. Et aru saada mis aastaaeg parasjagu käimas on, peab kalenrdisse vaatama.

Paha lugu

juhtus täna hommikul. Üks koolilaps astub lihtsalt teele, autole ette. Ülekäigurada polnud. Tüdruk ei vaadanud kusagile. Hädavaevu sain auto pidama. Kuramuse libe oli ka. Tegelikult sel momendil kui mina pidurit litsusin, vaatas korraks meie poole ja hakkas kiiremini liigutama. Poleks ta seda teinud.......edasi ei räägi. Väga vastik tunne on.

Minu uue aasta lubadus

on ......hakata tegelema oma kehakaaluga. Ausõna, ma ei astu kaalule, pole seda ammu juba teinud. Ei taha neid koledaid numbreid sealt vaadata. Unistus on saada lahti tervelt 10 kilost. Kardan vaid, et unistuseks see vaid jääbki. Mul pole ju iseloomu, tahtejõudu ja mida selleks kõike veel vaja on. Okei, 5 kilo rõõmustaks mind ka.
Ühesõnaga, esimene samm on vee joomine. Vedasin tööle terve bloki veepudeleid ja nüüd ma seda lürbin. Vastikuseni. Mul ei ole lihtsalt veejoomise harjumist. Õnneks on mul siin tugevad toetajad, kes samuti vett kulistavad. On selline võistumoment kohe. Püüame üksteisele vastu näppe anda kui tekib magusaisu. Eile panin ma lihtsalt näpud taskusse ja ostsin siiski ühe šokolaadi. Ei suutnud kiusatusele vastu panna. Täna olen tublim, lähen ostan hoopis õunasid.
Üks paha asi on veejoomise juures. Ma ei jaksa lihtsalt nii palju WC käia. Nüüdki pean kohe jooksma.
Ootan tegelikult kevadet. Kui talv ei ole ikkagi talve moodi, las siis olla parem kevad. Saab õhtuti kõndima minna. Eks talvelgi saab, aga paha lugu on selles, et ma ei näe lihtsalt kuhu astun. Pime on.

Läbipõlemine?

Eile läksin magama (olen terve nädala üksinda, Mia Lota on pagenduses vanaema juures). Und ei saanud. Tuba oli liiga soe. Vähkren siia-sinna ja mõtlen töömõtteid. Jubeee! Olen alati seda meelt, töö ei tohi tulla koju. Ja mina mõtlen vastu ööd tööle. Tabasin end vaikselt mõttelt, et äkki olengi poole aasta pärast tööst tüdinenud ja suudan kerge südamega elumuutustele vastu minna. See oleks mõnus. Ma nimelt olen siiani mõtelnud, et ma ei tahaks veel seda sammu ette võtta, kuna tööl käia on täitsa tore. Aga see võib ju muutuda, eks ole?

Mia mood

Saab ka nii

Kalale minek.....

ja pärast peole
Tüdruk vihmavarjuga

TW

Eile oli minu juures esitlus. Jah, ma aeg-ajalt olen sellistel üritustel osalenud, enda juurde pole aga kunagi kedagi kutsunud. Õde hakkas peedistama mind ja nii sai asi teoks. Tavaliselt läheme õega üritusele teadmisega, ei telli midagi, kindlasti kohe ei telli. Reaalsus osutub ikka selliseks, et miski viguriga me sealt tagasi tuleme. Sel korral oli mul soov üks imevigur siiski soetada ja õnneks oli soodukas sellele. Vedas!
Kokkuvõttes oli mõnus õhtuke. Kolleega käis oma lapsukesega külas, lapsed said elamise segamini pööratud, Mia Lota esitles oma kadeduse-ussi, aga hakkama said ikkagi.
Õhtu lõppedes ilmnes, et pr. esitleja tegeleb veel ühe võrkturunduse värgindusega, kuid otsustasime, et rohkem ei taha kuulata.

Uued sõnad

Mia Lotal tuleb uusi sõnu ja väljendeid robinal. Mõnikord kohe seesugused, et pean mõtlema, kust ta võis seda kuulda.
Eile õhtul Tv uudiste ilmateade. Lubatakse vihma ja lörtsi ja lund.
ML: jälle sajab vihma. Pean vaatama kas sajab vihma ja lössi (lörts).
Poeb ruloo taha ja vaatab aknast välja.
ML: alfad (arvad) kas sajab vihma või lössi.

Tuleme lastaiast koju, läheme poest läbi. Juba autos kinnitab Mia, et ostame kommi.
Mina: ei tea kas kommi ostame
ML: ostame küll kommi. Või ostame sokulaadi?
Mina: arvad, et ostame šokolaadi?
ML: alfad (arvad) küll, et ostame sokulaadi.

Mia Lota mängud

Teate, kui midagi pähe tuleb, peab selle kohe kirja panema. Minuga juhtus nii, et unustasin, mida kirjutada tahtsin. Pealkiri jäi meelde. Kirjutan Mia mängudest. Küsisin veel eile R. käest ka üle, aga tema ei suutnud meenutada seda, mis mul meeles oli.
Igatahes üks mäng on selline:
Magama minek - Mia Lotale meeldib mängida magamaminemist. Päriselt see loomulikult meil nii kergesti ei käi. Mäng algab sellega, et võetakse riided ära, tavaliselt sukkpüksid. Kui õnnestub, siis ka väiksed püksid, kuigi ma püüan seda keelata (mitte sellepärast et lapse paljalt ei võiks olla, kuid ma tõesti ei tahaks et ta paljalt külma põranda peal istuks). Seejärel otsitakse sobiv koht, kuhu magama jääda. Võetakse nukuvoodist voodiriided, asetatakse need põrandale, püütakse ise ennast sinna korralikult peale sättida (püüdke ennast mahutada linale, mille mõõt on umbes 50x50) ja öeldakse, mina tudun. Mõnikord võtab endale kaaslaseks mõne karviku või beebinuku.

Mõõdud

Eile õhtul mõõtsin Mia Lotat. On 92 cm pikk, kaalus pole päris kindel. Juba pikemat aega näitab meie kodu kaal 13 kg. See võib niimoodi ka olla, kuigi kahtlane.
Hetkel on Mia Lota 2a6k11p vana.

Pühad otsas

Lõpetasime sel aastal varem. Viisime täna kuuse välja, võtsime tuled maha. Kõik selleks korraks.

R. loeb diivanil lehte. Mia Lota kiusab teda ja kamandab:pane silmad kinni. Alu (loe:aru) ei saa.

Tagasi argiellu

Meil on puhkus, jätkuvalt. Kestnud juba kaks nädalat. St. ei tee tööd, Mia Lota ei käi lasteaias, õhtul läheme hilja-hilja voodisse, hommikul kaua-kaua magame. Täna püüdsin sellesse muutust tuua. Alustasin eile õhtul, Mia Lota vara voodisse. Ta polnud sellega vist veel harjunud,sest magama jäi ikkagi väga hilja. Viuksus ja tihkus oma voodis üsna mitu aega: ei taha tudule, ei taha tudule. Minul oli aga kindel plaan ta täna lasteaeda viia, mis tähendab hommikul varast ärkamist. Hommikul oli tegelikult probleem rohkem minul. Teate isegi, kaks nädalat pole ma äratuskella helinat kuulnud ja nüüd siis........trrrrr. Kõik läks nii kuis pidi, Mia Lota lasteaias. Endal on mul olnud totaalselt lebo päev. Ausalt pole sellist sada aastat olnudki. Lihtsalt teleka ees, kohe nii et pärast oled peast uimane.

Mia Lota mängib issiga põrandal doominot. Raimo vahetas minuga mõned sõnad, Mia käratas talle selle peale: noh hakka käima nüüd!

Käisime külas

Täna oli meil küla päev. Lõunal asutasime end teele. Kõigepealt hüppasime töölt läbi. Mul on jätkuvalt puhkus, kuid üks asi ei kannatanud ootamist. Tore oli töiseid inimesi vaadata, kuid püüdisn hoida siiski teatavat distantsi. Tööjutte ei tahtnud ajada. Üritasin hoopis puhkuegraafiku projektiga ühele poole saada.
Teine käik oli Andra juurde. Käisime pisi-Maritit vaatamas. Miale rääkisin juba eile et läheme tita-beebit vaatama. Ta teatas täna kõikidele mu kolleegidele, kes vähegi tema käe käigu vastu huvi tundsid, et tema läheb titat vaatama. Mia arvas, et võiks tita ka sülle võtta. Vastasin, et oled veel liiga väike selle tegemiseks. Mia see peale, et tita on ju ka väike. Kohale jõudes vaatas lapsukese üle, sülle võtta ei võinud, väikseke midagi huvitavat korda ei saatnud. Suur poiss Mattias oli põnevam tegelane. Temaga sai mürada ja joosta. Mõnus oli kõik koos taas istuda. Meenutada ja muljetada. Ja loomulikult tunne peale ajada, ikka tite tunne.
Mia kusjuures pelgas natukene Sirlet, kes tema jaoks vist natukene suur oli (täitsa rase ju).

Lõpp ja algus

Lõpp oli rahulik. Vana läks ja uus tuli nagu alati. Keskööl läksime õue ja vaatasime küla ilutulestikku. Miale meeldis väga. Kuigi oli nõus vaid süles olema, vaatas õhinal. Aeg-ajalt sosistas appi-appi. Nii see läkski!