Kokkamine

Kokata mulle meeldib, kuigi vaid mõningatel tingimustel. Pean teadma, mida teha, algained peavad olemas olema või vähemalt kaubanduses saadaval ning hea oleks kui oleks ka sööjaid.
Üldiselt ei meeldi mulle aga väga võõraste söökidega katsetada. Ikka tahan teha midagi, mida olen varem teinud ja teadnud, et kukub välja ka.
Kui saaks, teeks hästi sageli meeldivaid õhtusööke kutsudes sõbrad kokku. Ainuke lugu, et siia maakolkasse on sõpru raske saada, kuigi tunnistan, et aeg-ajalt olen käsud kätte andnud kohale tulla. Õnneks tullakse ka, enamasti. Kui seltskonda parasjagu tulemas ei ole, oleme Raimoga isekeskis. Hea toidu ja veiniga. Või istub õde meie söögilauas. Veiniga on omad lood. Oleme katsetamise järgus, st otsime alles seda meie veini, kuigi maitsed on erinevad. R. on valge veini jooja, mida mida üldse ei tarbi. Kord oleks küll väga vaja läinud toiduvalmistamisel, aga mida polnud seda polnud.
Küpsetamine nii väga ei sobigi mulle, sest sageli läheb midagi lihtsalt untsu. Näiteks alles jõulupühade aegu kui muffineid tegin. Õde (kes on mul tõesti hea küpsetaja) küsis, mis need on. Tunnistan, küpsetuspulbrit läks natuke liiga vähe ja muffinitest küpsesid mingi plönnid. Nüüd olen targem, panen alati natukene rohkem.
Hästi mõnus aeg on praegu. Mia Lota on alati ninapidi juures kui köögis miskit toimumas on. Kui veel saaks, paneks näpud igale poole sisse. Kui ma ise väga kärsitu ei ole, lasen tal seda teha.
Ainus negatiivne asi kokkamise juures on köögi koristamine, mis on raudselt minu ülesanne. Või teeb seda kellelgil ka mees?