Läbipõlemine?

Eile läksin magama (olen terve nädala üksinda, Mia Lota on pagenduses vanaema juures). Und ei saanud. Tuba oli liiga soe. Vähkren siia-sinna ja mõtlen töömõtteid. Jubeee! Olen alati seda meelt, töö ei tohi tulla koju. Ja mina mõtlen vastu ööd tööle. Tabasin end vaikselt mõttelt, et äkki olengi poole aasta pärast tööst tüdinenud ja suudan kerge südamega elumuutustele vastu minna. See oleks mõnus. Ma nimelt olen siiani mõtelnud, et ma ei tahaks veel seda sammu ette võtta, kuna tööl käia on täitsa tore. Aga see võib ju muutuda, eks ole?