Saingi hakkama

Leiate mind uuelt aadressilt
http://meieelu.wordpress.com/

Natuke hädas

Ma ei saa viimasel ajal pilte lisada. Ei tea miks see värk jukerdab. Otseloomulikult ei oska ma lisada blogisse ka nt. Flikcr.com albumit. Kas keegi aitaks?

Lumesadu

Algas see kõik hommikul ja arvatavasti on kestnud kogu päeva. Maa on igatahes jätkuvalt valge............nüüd olete juba piisavalt kaua mõtlenud, mis asja? mis lumi?
Tegelikult on sadu tekkinud kirssidest, mis on täies õitsemis hiilguses. Tänane tuuline ilm on õisi sasinud ja kõik kohad on valged.

Pildid

Täna hommikul hüppasin lasteaiast läbi. Mia Lotat kaasas ei olnud, kuna tema puhkab vanaema juures, jälle. Käisin piltide järgi. Minu kartused osutusid tõeks, kahjuks. Pildid ei olnud õnnestunud. Lasime kahes suuruses portreid teha, aga tulemus......mkmk. Esiteks lapsel on suu must. Kusjuures sel hommikul kui pildistamine toimus rääkis kasvataja, kuidas ühel aastal ühel lapsel nina oli nii tatine, et kõik jäi pildile. Lubas mulle, et kõik lapsed vaadatakse hoolega üle. Aga ju see käis ainult nina kohta, sest suu oli ju must. Juuksed sorakil ja laps oli üldse kuidagi väga tossi ilmega. Ma arvan, et Mia võis karta või häbeneda või ei olnud endas üldse kindel. Rühmapildil on Mia ainus laps naljaka näoga. Aga okei, see oli meie esimene kogemus selles vallas.
Küsisin nii igaks juhuks kasvataja käest ka, millal rühma pidu on. Teaksin siis arvestada, millal laps aeda tuua. Minu imestuseks oli vastus, homme pool viis. OOO! Ei tea kas mulle oleks teatatud kui ma poleks täna lasteaiast läbi käinud? Vaevalt.
Plaanis on üldiselt lastaiaga selleks aastaks ühele poole saada. Ma ise pean veel kuu aega tööl käima, Mia müttaks vanaema juures. Ainult sellise vahega, et igal õhtul tuleb koju (igal hommikul ja õhtul sõidan ämma majast mööda niikuinii).

Lapsesuu

Sõidame autoga. Mia Lota oli jalad paljaks võtnud.
ML: issi, mul on valvased pekised ja jalad kalvased.
Mh?

3 aastane Mia Lota

Laupäeval sai Mia Lota kolme aastaseks. Ilus ilm. Külalisi oli ka. Laps rõõmus ja rõõsa oma uute kingituste üle.

Segadus nimega

Tellisin Miale tordi ära. Nimi ka ikka peale eks. Kohvikutädi hakkas seda üles kribama, aga hästi ei tulnud välja. Ütlesin rahulikult, Mia (ühe iiga) ja teine nimi...tädi kirjutas nimed kokku. Mina: ei kaks nime on. Tädi: pani sidekriipsu. Mina: kaks nime on. Tädi:issand mis nimi. On siis Mia Lota midagi keerulist või?

Välk & pauk

Hommikul tabas meid tõsine välk ja pauk ja palju vihma. Ülemisel korrusel elekter läinud. Mia Lota arvas, et päldikud võtsid voolu äla.
Laps ise haigena vanaema manu taas. Köhib ja nohune. Et laupäevaks Miast ikka sünnipäevalaps saaks, peab lasteaiast eemal olema. Natuke tal isegi veab, pidime sel nädalal taas arstile süstile minema. Tasapisi sai meelitama hakatud, nüüd lükkub asi edasi.

Tööl on tõsine lebo-lebo.

Üks link ka:
http://www.virumaateataja.ee/110507/esileht/15038241.php

Aiauudised taas

Kuna Aire ja Kati premeerisid mind kinkekaartidega, siis eile käisime neid realiseerimas. Loosi läksid vaid aiatarbed. Õhtul hakkas suuremat sorti istutamine. Jõudsin sellega vaid poole peale, aknalauad ei vabanenud veel taimedest. Peamiselt lilled. Aga siiski on ootel mõned tomatitaimed, basiilik (arvan, et sellest ei saa vist head nahka, kuna mul pole ju kasvumaja, aga basiilik tahab sooja). Hernes on peenras, samuti redis. Ema loovutas mulle isegi mõned maisitaimed, mis oma koha meie aias leidsid.
Pärast suurt istutamist, ütles mu oma õde kuldsed sõnad: ise ka ei usu, et see minu õde on (see käis minu kui algaja aedniku kohta).
Täna sirvisin netist erinevaid puukoole. Leidsin Luua oma. Mailõpul läheme maarja kase istikuid tooma. Vähemalt plaan on selline.

Emadepäev

Minu jaoks emana juba kolmas. Tuli meelde, valetan natuke, teine ikka. Esimesel korral olin veel päris rase. Teist ma ei mäleta. Selle aastane sai alguse reedel kui Mia Lota andis mulle lasteaias tehtud kaardi. Ütles, et on emadepäev, mitte emmedepäev.
Nüüd istun arvuti taga, teised veel magavad. Vähemalt magasid kui mina tõusin. Juba kuulen samme. Panen minema siit nüüd.
ILUSAT PÄEVA EMAD!

Eurovisioon

Sellel aastal jätsin vahele. Lihtsalt, neljapäeva õhtul ei jõudnud vaadata, läksime vara magama. Laupäeval ei lubanud minu veinine pea teleka taga olla. Üritasin siis vaid R2 ülekannet kuulata, aga võite ise arvata, kuidas see käis.
Pühapäeva hommikul vaatasin siis lihtsalt tulemusi, SERBIA. Õnneks ma ei tea, milline laul see oli, kujutan vaid ette.

Külalised

käisid mul eile. Oli äärmiselt mõnus õhtu, kus olid vaid mina ja minu külalised. Lapse ja issikese saatsin ära. Me ei olnudki nende tüdrukutega niimoodi koos istunud aastast......ühesõnaga see oli väga väga ammu, siis kui me veel alles põhikoolis käisime.
Ma olin terve päeva ettevalmistusi teinud. Alates koristamisega, vahepealsete aiatoimingutega lilli istutades lõpetades küpsetamisega. Tegin väikseid pitsasid ja muffineid, mida ma ise ei olegi maitsnud. Pitsad kukkusid igatahes head välja.
Meie kodupoest leidsin väga hea veini. Leidu võib pidada tõesti heaks, sest meie külapoekestest leiab selliseid harva. Tunnistan ausalt,et veiniga sai natuke patustatud ja liiale mindud, aga millal siis veel kui põhjust selleks on.
Igatahes, Kati ja Aire, tänud Teile!

Ratas

Mia Lota sünnipäevapidustused on alanud. Tegelikult pidusid veel ei ole, aga kingitus küll. R. tõi teisipäeval Miale ratta. Issi ei jõudnud veel tuppa astudagi kui Mia tormas talle vastu ja hüüdis: sa pidid mulle latta tallinnast tooma. R. oli natuke kõhklev. Mina aga arvasin, mis me sest rattas ikka nädal aega kuuris hoiame, las hakkab kohe harjutama. Ja nii oligi. R. sättis ratta Miale parajaks, laps istus sadulasse ja kamandas: hakkan nüüd sõitma. Väntamisest ei tulnud sel õhtul veel midagi välja vastupidiselt minu õpetustele ja ponnistustele. Olin nõuks võtnud, et esimene kuu aega istub laps ratta seljas ja õpib lihtsalt "kuivalt" väntama (abirattad kõrgemale tõstetud, tagumine ratas jooksis niisama).
Aga eile õhtul arvas Mia Lota, et tal vaja oma vanavanematele demonstreerida juba sõiduoskusi. Issi tõstis laps rattale ja.....läks sõiduks. Mia suutis korralikult ise vändata, ratast keerata kuhu vaja, isegi hoogu üles võtta nagu oleks teinud seda terve oma elu. Nüüd vajame vaid kiivrit ja siis läheb sõiduks.

Tänud sõbrad

meelespidamise eest.
Eilne päev möödus suhteliselt tagasihoidlikult ja tavapäraselt. Vot mida vanemaks saan, seda vähem tähtsustan seda päeva. Hea meel on lillede üle, mida oli päris palju. Ja heade õnne soovide üle!
Eile hommikul soovis üks väike tüdruk itsitades palju õnne ja kinkis šokolaadimedali (Mia Lota see ei olnud). Hästi tore oli!

Intervjuu

Täna andsin oma esimese raadio intervjuu. Õnneks sellises raadios, mida palju ei kuule. Kõigest Rakvere ja Jõhvi inimesed.

Aiauudised

Kui me siia majja elama asusime, siis otsustasin kohe, ei mingit aiamaad. Ma lihtsalt pole seda sorti inimene.
Nüüd on mul aknalauad lilletaimi, mis ootavad aeda istutamist, täis. Eilsest on aias üles kaevatud põllulapp, kuhu tulevad hernepeenrad. Esialgu piirdun vaid lillede, herneste ja maitsetaimedega. Aeg-ajalt käib isu ka kasvuhoone järgi, aga see on veidi suurem töö.
R. oli minu "aedniku" vaimustuse suhtes skeptiline. Arvas, et tüdinen sellest peagi (ta on lihtsalt nii mõndagi tüdinemist näinud). Aga mina, mida soojemaks õues läheb, seda enam kibelen aeda. Labidat ei kavatse ma nii pea veel nurka visata. Liiatigi kinkis isa mulle alles uue ja uhke labida.

Pisuke segadust

Mulle pidid laupäeval külalised tulema. Vähemalt minu arvates. Juba hommikul vara hakkasin askeldama. Olin juba valmis taigna kerkima panemiseks kui arvasin, et täpsustan veinisoovi ning tulemise kelleaega. Suur oli mu imestus kui selgus, et täna ei peagi keegi tulema. Jutt on hoopis järgmisest laupäevast. Oeh, mul oli nii hea meel, et ma ikka helistasin. Ei tahaks ette kujutadagi kui oleksin kõik valmis küpsetanud ja terve õhtu külalisi oodanud, kes polnud isegi teele asunud.
Järgmisel laupäeval siis!

Ei ole võimalik

Hetkel sajab meil Rakveres laia valget lund. Nutt tuleb kohe peale :(

1.mai

Paraadil ei käinud. Seevastu olin lihtsalt asjalik. Istutasin paar toalille suuremasse potti, soetasin mõned võõrasemad. Õue ei saanud neid siiski veel jätta, kuna külm on veel.
Olin saunanaine. Eilne saun kukkus eriti hea ja mõnus.
Täna on Katil sünnipäev. Tema on inimene, kes on pärit minu lapsepõlveajast. Võib isegi ütleda, et me oleme seotud juba sünnist. Vanasti, kooli ajal, helistasin talle sünnipäeva hommikul ja lasin mõne sünnipäevalaulu. Täna piirdusin vaid tavaliste õnne soovidega.

See ei ole aprillinali

Lumi oli tõesti hommikul maas. Kusjuures mitte vähe. Jäine ja vastikult külm. Autole pidin kraabitsaga lähenema.

Laupäeva hommik

Oleme Mia Lotaga kahekesi. R. müttab õpilastega kusagil metsades. Tõusime vara. Küpsetasin pannkooke uudiste lugemisega kahasse (üks läkski kõrbema setõttu). Poole tunni pärast on AK eriuudised. Mäss ja ülestõu jätkub. Ma usun, et see on siiski vaid algus.
Tuhnisin mööda internetti, sattusin hr. Savisaare blogisse ja edasi ei tahtnud ma seda lugeda. Miks venelasi pekstakse????? See hr. linnapea poolt küsitud küsimus ajab mind lihtsalt masina tagant minema.

Mis toimunud on?

Hommikul teen Postimehe lahti ja mida ma näen: pommuudis, Aljoša on minema viidud, linnas toimus mäss ja ülestõus. Mis toimub? Niimoodi ongi 9. mai rikutud ju. Minul ei ole küll selle üle hea meel. Minu päev ja kõik rikutud?!

Muideks ma olen täna terve päeva Jõhvis. Pole vist hea seal olles puudutada teemat Aljoša ja sinna juurde käivat.

Uued laulud

Mia Lota laulurepertuaar on suurenenud. Lisandunud on Mutionu laul, kus ovav nälis käbinuppi.
Kala laul - mull mull väiksed kalad, mis te nalla heidate ja oma jalgu peidate.
Meie kiisul kriimud silmad - vaidlus tekib selle koha peal, kes ei mõistnud lugeda.....mis see saab, kas tukast sugeda või sellele ta tegi pai.

Ruhnu!?

Kas Te oleksite nõus elama Ruhnu saarel? Selline küsimus torkas meil alles hiljuti pähe. Me just ei kaalunud varianti Ruhnule elama asuda, vaid mõtlesime kas me oleksime valmis selleks. Tulemus oli, et tore oleks proovida, kuigi nii minul kui R. puudub ettekujutus, kas me üldse oleme mereinimesed. Aga proovida elu Ruhnu saarel oleks siiski väljakutse. Me siiski ei hakka kusagile ümber asuma.
Oma kodu otsides, tahtis R. just sellist maja, mis asub võimalikult eraldi. Mina ei olnud selleks veel valmis, sest peamine küsimus oli...kus ma siis lapsega jalutamas käin? Nüüd mõtlen üha enam, et just sellist kohta ma tahangi, pole naabreid, oleme vaid meie.
Ega meie praegusel kodul pole ka midagi viga. Väike koht, aga maja asub siiski suhteliselt keskuses. Naabreid on ka. Lausa kolm. Aeg-ajalt on nad meid tülitamas käinud, meie neid mitte. Üks naabrimammi tõi suured gladioolid sel aastal kui majja kolisime. Sama tädi külastas meid Mia sündimise puhul. R. on siiski naabritädiga paar sõnavahetust ka pidanud. Nimelt meie õunapuud segavat tema kartulite kasvamist.
Naabrimees kollasest majast tõi ühel jaanipäeval pudeli koduveini. Kolmandad naabrid otsisid alles eelmisel suvel meie aiast oma kana, kes aga oli just meie juurest jalga lasknud.

Aiauudised

Tänased toimetused:
< külvasin lillherne maha
< kaevasin ja kaevasin
< valmis uus lillepeenar
< vedasin mulda
< otsustasin siiski nii tubli olla, et kaevan ise maa peenarde jaoks üles. Varsti!
< teen mõned üksikud väiksed peenrad - hernes (Mia jaoks), maitseroheline
< kui hästi läheb, lubas R. ehitada midagi a'la minikasvuhoone sarnast

Jalad-seinal-vahetus

Just seesugune on olnud nädalavahetus. Eilne laupäev oli väga vihmane. Ja kole. Küpsetasin pidusaia selle vastiku ilma puhul. Pool päeva vaatasime vanu koduvideosid ja ohhetasime, kas see on meie laps, nii väike, nii vähe juukseid, aga lokkis, millal ta rääkima hakkas, näe juba jookseb jne. Mia Lotale pakkusid videod palju nalja. Ta ei osanud seostada, et see väike laps ongi tema. Teadis küll ütleda, et see on Mia Lota M., aga kommenteeris, näe, mis see laps seal teeb. R.-l oli ka huvitav. Ta sai teada, millal juuksed olid pikad, millal neid üldse polnud, millises staadiumis oli parasjagu habe jne. (kes teda näinud on, teavad millest jutt käib :))

Hommikul

Hommikul õue astudes, kraaksub vares kusagil kõva kraaksu.
ML: palt piuksub

Kulgeb

Kõik kulgeb omasoodu. Kodu-lastaed-töö-kodu.
Tööl on natuke raske, st. mul on motivatsiooni kriis. Tahan kodus olla, aga veel on vara.
R. ei tulnud kolmapäeval koju. Olima natuke kurvad, Mia Lota rohkem, kuna küsis millal issi tuleb? saame sellest ka üle.
Õues on külm, aga see eest kohe kohe on mõnus kevad ikkagi käes.

Natuke igav

Mul on natuke igav. Tegelikult ei ole see igavus, vaid hoopis laiskus. On ju reede ja töölainele ma ei jõua kuidagi end meelestada. Liiatigi veel kui ühtegi tähtaega kuklas ei istu. Minu töö on seotud just tähtaegadega. Ja inimestega. Ja täna pole kumbagi. Järgmine tähtaeg on alles esmaspäeval ja egas ma ometi täna esmaspäevaseid asju tegema ei hakka.
Mõtlen juba nädalavahetusele. Kui väljas on ilus ja soe kevad. Ja laupäeval on vanaema sünnipäev, mis suuresti meie perekonnas tähendab suguvõsa kokkutulekut, st. palju inimesi koos. Pühapäeval teeme palju tööd ja naudime olemist.
Poole tunni pärast saan lõunale, igavus hakkabki juba kaduma.

Lapsesuu vol...(ei tea mitmes)

Uudistes rääkis õigeusukiriku tegelane (kirikuõpetaja või papp või kuidas neid kutsutakse). Ühesõnaga musta talaari ja suure halli habemega. Mia Lota küsis: kas see on jõuluvana?

Mõnda aega oma mänguasjakastis sorides, leidis väikese kaleidoskoobi. Istus sellega akna alla ja hakkas linde vaatama.
ML: Emme tule vaata mis linnud need seal puu otsas istuvad? Mis linnud need on? (kaleidoskoop ilusasti silma juurde sätitud)
M: ei tea
ML: kas valesed?
M:võib-olla on varesed
ML: peab issi käest küsima, mis linnud need on?

Kust selline lugu? Ühel hommikul vaatas R. samamoodi. Puu otsas istuvad linnud ja imestas, kes need on? Võttis binokli välja ja uuris asja. Kuldnokad olid.

Raamat

Alates kolmapäeva õhtus olen lugemise soonel. Patuga pooleks tunnistan, et terve eilse tööpäeva ma lugesin. Kolleega minu tuppa sisenedes küsis, mis huvitavat seadust ma loen. Seadus on....Kati Murutari "Viimnekuu". Väga meeldib. Nii raamat kui autor.
Viimased õhtudki on sellised, läheme varakult ülesse. Eile kell 20. Mina loen oma voodis, Mia oma voodis. Mingil hetkel ta enam ei viitsi, siis hakkab võimlema. Paneb jalad oma voodi otsakõrgenduse alla ja hakkab rindkere tõstma hüüdes pikali ja püsti. Kas lasteaias harrastatakse juba seda?

Mia Lota sai süsti

Eile käisime arsti juures, lõpuks. Olin seda edasi lükanud, kuna teadsin mis toimuma hakkab. Mia Lota sai süsti, puukentsefaliidi vaktsiini. Paar päeva enne olin ütelnud, et peame arsti juurde minema, mille peale vastas laps, et tema ei ole haige ja vist ikka ei pea minema. Eile lasteaeda jõudes ütlesin, et käime arsti juurest läbi. Oli igati nõus, arstitädi annab rohtu ja siis mina ei jää enam haigeks. Püüdsin veel vältida sõna süst. Olin eelnevalt üllatusmuna ostnud, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Arsti juures küsis: süsti ju ei tee. Selle peale ei saanud ma ju ütleda, et ei tee jah. Ikka teeme, aga valus ei ole. Aga hirm selle ees oli siiski nii suur, et nuttu oli palju. Kuigi tõesti süstimist ta isegi ei pannud tähele. Alles siis kui vatitups peale pandi, hakkas uuesti nutma.
Autos veel nuuksus, et tema peab issile ütlema mida arstitädi tegi.
Õhtul oli asi unustatud, vaid plaastrit ei lubanud käe pealt võtta.
Ma igaks juhuks ei maininud lapsele, et kuu aja pärast ootab sama tee meid.

Mis toimus eile?

Nagu kolmapäevale kohane, saabub meie pere isa koju. Ja nagu kolmapäevale kohane, jõuab isa Mia Lotale lasteaeda järgi minna. Aga eile.....kolmapäevaselt saabuski isa ja läks tõesti lasteaeda....kuid natukese aja pärast heliseb minu telefon: Mia ei taha koju tulla. Ohhoo, see on midagi uut, mõtlesin mina ja kujutasin ette kuidas laps mööda rühma ringi jookseb ja keeldub koju tulemast. Hetke pärast heliseb taas telefon: kui kaugel sa oled, me oleme ikka veel lasteaias, Mia ei taha koju tulla. Mina: okei, ma tulen siis sinna. Lasteaeda jõudes istub Mia Lota oma kapis ja keeldub riideid selga panemast. See oli niimoodi kestnud pea 30 minutit ja tulemusi polnud. Teistele lastele on juba vanemad järgi saabunud, isegi riidesse on jõutud panna, Mia keksib jätkuvalt mööda kappi ja ei taha koju tulla. Jant missugune! Ja ei paista lõppevadki. Etterutates, suure pusimise peale saime riidesse ja lasteaiast minema.
Uus sekeldus algas autode juures. ML:lähen emme autoga. Tubli, juba istubki laps autos, vöö kinni. ML: Ei, ei, issi peab ka siia tulema. M: issi ei saa tulla, ta peab oma autoga koju minema. ML:ei, eiiiiiii. Laps autost välja, iste R. autosse, laps autosse ja mina põrutasin minema.
Koju saabusime üheaegselt. Jant jätkub. ML karjus autos. Miks? R. oli poe juurest valesti koju sõitnud (st. mitte seda tänavat pidi kust Mia tahtis, mina tean seda lugu ja enam valet teed pidi koju ei sõida).
Ja siit küsimus, kas meie laps ongi meile juba pähe istunud?

Vanadus?!

Eile õhtul läksime Miaga juba 19.30 üles (loe:voodisse). Peeglilaual ootavad 3 ajakirja, mida pole jõudnud lugema hakata.Tahtsin eile nendega ühele poole saada. Ei saanud. Kell 20.30 juba magasime. Öösel tõusin seevastu mitu korda üles, unetuna.

Munad

Värvisime vähe, kuna õigel ajal unustasin värvid osta. Pood oli värvidest tühi. Kuna sibulat meie majapidamises ei sööda, siis polnud mul sibulakoori ka. Õnneks oli värvitabletid, millega saime asjad aetud. Mia Lota kaunistas värvitud munad kleepsudega.

Reedel käisid külalised. Päeval küpsetasime Miaga viineripirukaid ja kaneelirulle. Laps oli natukene segaduses. ML: kas täna saan nii (3 näppu püsti)? Mina: ei täna veel ei saa. ML: aga kes siis täna nii saab (3 sõrme)? M: mitte keegi ML: aga miks siis külalised tulevad?
ML ootab sünnipäeva. Täna ütles, et tema saab atta (ratta) ja kiiveli ja lohkem ei taha midagi.

Eile õhtul ML natuke jonnitas. Järsku hüüdis: miks see Puhh peab ühe silmaga vaatama. Nimelt tema karvikud istusid aknalaual. Puhhi ees istus suur tiiger ja tõesti, puhh pidi ühe silmaga vaatama, kuna tiiger istus ju ees.

ML nüsis eile oma arstikääridega R. kulupead. Kammis ka. Ja patsigi tegi. Teatas: ma olen juuksulitädi.

Aprill

Ma ei ole sel kuul veel midagi kirjutanud. Nagu oleks seda kuud kaua olnud :)
Vahepeal tundus juba, et blogi on väljasuremise äärel. Tegelikult on see tunne ka praegu. Kirjutada on vähe, kuigi....kui tahaks siis saaks kindlasti pikad kirjutised tekitada. Mõnikord olen õnnetu, keegi ei ütle mulle midagi. Samas, mida ongi mulle öelda.
Ma ise loen väga põnevaid blogisid ja nende kõrval minu oma kahvatub täiega (isaand mis sõna). Natukene olen siiski midagi teinud, näiteks:
> käisin teisipäeval arsti juures põsekoopapõletiku kahtlusega. Arst kirjutas AB, mida kaks päeva olen võtnud, aga abi pole sellest veel saanud. Nõutult mõtlen hoopis, et homme pean kampa lööma imetavate emadega, veini limpsimisel kriips peal.
> astusin heategijate hulka. Kui heategija ma nüüd olen, aga liitusin geenivaramu projektiga. Võeti palju verd, näppu pisteti küsimustik ja täna on arsti juures konsultatsioon.
> tööd on palju, aga mina olen väsinud ja tahan juba puhkusele minna. Esialgu loen kuid.
> Mia Lota on taas nädal aega ära olnud. Täna kuulsin, et Mia rühmast üks tüdruk oli haiglas kõhugripiga. Meil kodus luusis ka miski siuke ringi, aga õnneks kergemat sorti.
> Õues on jube külm, toas ka kui ei küta.
> Mind on tabanud miski madalseis. Ma ei tea, mida ma tahan. Okei, ma tean mida tahan, aga ikkagi on miski, mis närib.
> Ootan suve, et vannitoa remondiga saaks pihta hakata. Sel aastal peab see lõpuks valmis saama.
> 1.aprilli nalja ma ei saanud. Ühe habemega nalja viskasin ise
> Munadepüha põhikomponent - muna- puudub.
> Homme kostitan sõbranjesid
> Ja varsti on mai
> Küll elu ilusamaks läheb!

Möödunud

* minu puhkus, R.koolivaheaeg on läbi
*tööl kiire, kaks päeva mööduvad vääga vääga mõtetul koolitusel istudes
* ainus hea boonus igavale koolitusele, on homne poolik päev. Läheme kolleegiga poodlema.
* 10 ruumi puid on saetud ja lõhutud. Otsustasin ühel päeval ka kasulik olla ja vehkisin kirvega puid lõhkuda. Liiga ägedalt vist. Paari päeva pärast olin seljast täitsa ära.
* kena kevad on käes, kuigi järgmisel nädalal lubas lund
* osad lilletaimed taas pikeeritud
*ühe õunapuu lõikasin väikseks, vist liigagi
*peenar on lumikellukesi ja krookuseid täis
* kevadele tüüpiline - vaevlen rõvedalt vastiku nohu käes, mis aja möödudes aina ägeneb
* uued beebi uudised :) - minu otsa ärge vaadake!

Teisipäev

Käisin täna juuksuris. Ma ei ole suur juuksuri külastaja, aga kahjuks pean seda siiski aeg-ajalt tegema. Nüüdseks on mul kaks halli karva ja pean neid varjama. Miks mulle ei meeldi juuksuris käia? Mulle ei meeldi kui keegi mu juustega tegeleb, ei meeldi peapesu, alati jääb kael kangeks, ei meeldi selline sunnitud vestutamine, mis sest et ma tunnen oma juuksurit juba mitu-mitu head aastat.
Aga täna oli tõsine kevadilm. R. pani sae möirgama ja asus puude kallale. Õnneks sai bensiin ruttu otsa, kaua ei jõudnudki pläristada.
Eile oli minu ema sünnipäev. Selleks puhuks kutsuti kogu pere kokku (üks õeke oli küll jätkuvalt Tallinnas) .Läksime välja sööma ja mõnusalt aega veetma. Tore oli, mis sest et R. auto otsustas ühel hetkel üles ütelda. Viga oli kõigest ühes väikese juhtmekeses, mis oli kusagilt lahti pääsenud.
Homme lähen mina vangi, Mia lasteaeda ja R. saab üksinda rahulikult puudega tegeleda. Kui ilm seda muidugi soosib.

Leboaeg

Meie perre on saabunud leboaeg. R. algas koolivaheaeg ja minul puhkus. Algsete plaanide kohaselt pidi Mia Lota jätkama lastaeias käimist, aga laupäeval tabas teda äge nohu. Seega on ta mõnda aega rivist väljas. Nõuab vaid: tahan nuusatada. Selle nuusatamise tulemus on punane nina ja ninaalune.
Eilne laupäev möödus tõsiselt lebona. 6 tundi suusatamist telekast aitas sellele jõudsalt kaasa.
Ainuke tulemuslik tegevus oli taimede pikeerimine.

Tänane pühapäev algas R. sõnadega: täna saab suusatada ja kelgutada. Maa on täiesti valge, ööselon lund sadanud. Õnneks on päike hakanud paistma, seega on lumel peagi lõpp.
Lumikellukesed on nina välja pistnud.

Lapsesuu vol3

Hommikul panen riidesse, Mia vaatab.
ML: ilusad sukapüksid sul. Kust said need?
Mina: poest ostsin
ML: kas issi ostis need?
M: ei, mina ise
ML: miks issi ei ostnud?
M: ma ei tea
ML: issi oli ju minuga kodus, me kiikusime.

Hommikul paneb Mia Lota kuled kustu (loe:tuled kustu).
Issi ja emmel on tefonid (loe:telefonid).

Kõndimas keppidega

Eile õhtul käisin kõndimas. Pool tundi (arvasin küll, et olen kauem kõmpinud) tempokat keppidega vehkimist, oli täiesti see mida vajasin.
Täna õhtul uuesti.

Aiandus uudised vol2

Täna hommikul avastasin, et enamus mulda pandud seemneid on tärkama hakanud. Mis edasi saab, seda veel ei tea. Arvasin, et nendest praegustest taimekestest jääb siiski väheseks, tellisin seemnemaailmast (oli selline nimi ikka või?)seemneid juurde. Saab näha, mida nendega ette suudan võtta.

Selgrootu tegelane

See olen mina. Nii ikka nimetatakse ju minusuguseid eks?
Mul on kõrimulguni tööd teha, aga hetkel mõtlen, mida ma tegema hakkan kui blogimise lõpetan. Mitte tööd ühesõnaga. Vaatan aga kella, ah aega päeva lõpuni veel küll ja küll.
Teine asi. Käisime lõunal ja mul tekkis vastupandamatu isu küpsisekoogi järgi. Lasin kaasa pakkida ja töö juures mugisin kohvi kõrvale. Süümekad olid ka. Koogilõppemisel oli raske olla ka. No mis sa sellisega teed?
Kolmas. Pidin sel nädalal korralikult kaalu jälgima. Aga kus sa sellega? Ei saa taas hakkama. Kuigi.....ühel päeval oli -600gr. Seda pärast keppidega vehkimist. Võtsin lõpuks kätte ja läksin keppidega kõndima. Uskumatu kui mõnus tegevus see on. Ja siit kohe...
neljas...suudan ma jah end õhtul koju jõudes taas välja vedada. Ei suuda ju. Eile oli muigi hea põhjus, vastik ilma oli, udutas. Aga täna...pean minema, sest ma tunnen end pagana paksuna.
Viies. Kahandasin oma eesmärki 5 kiloni. Kümneni ei jõua ma mitte kuid agi moodi vist.

Aiandus uudised

Astrid on nina välja pistnud. Mitte küll kõik, aga mõned siiski.

Oli naistepäev

Ma sain kaks lilleõit. Ühe töölt ja teise Lilleoru poe tiigrilt. Eile tahtsin iseendale tulpe osta, aga mitte kuidagi ei suutnud oma suure kotiga väikesesse lillepoekesse trügida, mis mehi täis oli. Tulbid jäid ostamata.

Uskumatu väsimus

Viimased paar nädalat on mind tabanud kohutav väsimus. Praegugi tunnen, et hakkan taas lötsi vajuma. Õhtul kui koju jõuan, ei suuda ma mitte midagi teha. Eile helistas õde, et läheme kõndima (ma sain endale kepid, aga pole veel saanud proovida). No ma ei suutnud minna. Ainus mõte, saaks vaid pikali. Äkki on see kevadväsimus? (Muud põhjust ausõna ei ole).
Töö muutunud raskemaks, palju on teha ja enamasti on see vaimutöö. Palju peab keskendunult mõtlema, arutlema, analüüsima jne. See väsitab kohutavalt. Õhtul autosse istudes tunnen kuidas aur kõrvadest välja tuleb.

Seemned mullas

Eile panin esimesed lilleseemned mulda. Igasuguseid liike. Aster, lõvilõug, floks, petuunia, kress. Päris mitmed jäid veel panemata. Kuhu ma need küll kõik istutan?

Läbi....

...siis selleks korraks. Tulemustega olen rahul, mis sest et võitja polnud minu soosik. Kuid kahest halvast, on reform siiski parim. Näis mis edasi saab, aga kui reform lööb ikkagi keskerakonnaga uuesti kampa, olen ma tõsiselt pettunud. Kas teineteise materdamiseks oli vajalik siis miljonite kulutamine?

Algaja aednik

Käisin lilleseemneid ostmas ja sattusin hoogu. Valik on ikka päris suur ja mina ei tea, mida võiks võtta, mida jätta. Võtsin igasuguseid seemuskaid, vist küll liiga palju. Tahan sel kevadel ise lilletaimed ette kasvatada, kuigi üldse ei kujuta ette, kas midagi sellest välja ka tuleb.

Haigusest veel.

Terve nädalavahetuse olen mõtelnud, mida Miaga teha. Kas läheb esmaspäeval lastaeda või vanaema juurde? Kolm päeva oli kõrge palavik, millest on kolm päeva vaba olnud. Siiski vähe ma arvan. Peale selle veel väike nohu. Ega siin pikalt mõtelda olegi, kuna lasteaias ei saaks ta paar päevagi käia kui taas haige oleks. Aga ma ei tahaks mitte kuidagi teda vanaema juurde viia. Sel nädalal teda ju kodus polnud ja nüüd taas läheb kusagile. Oeh on raske! Kusjuures ise ma ka koju jääda ei saa, kuna kahe nädala pärast on mul väike puhkus ja selleks pean kõik asjad töö juures korda ajama.

Valitud!

Käisin valimas. Kaks eelistust mul oli, valiku tegin nende vahel. IRL ja rohelised. Tegelikult olin kindel, et annan oma hääle IRL-i L-Viru esinumbrile, aga valimisosakonnas põrkasin kokku meie kohaliku kandidaadiga IRL-i nimekirjas. Ja miskipärast kirjutasingi tema numbri (543). Ehk loodan, et kevadel saan Mia Lotaga tema lambatallesid vaatama minna.
Ja kõigile, kes pole veel valima läinud, PALUN TEHKE SEDA, sest Teie hääles on jõud!

Meie kodu...

...asub täitsa maal. Mitte küll nii maal, kus on vaid mets ja kolm maja, aga siiski maal. Väikeses asulas (on tänapäeval ikka asulaid või?). Oma kõrgest vanusest olen elanud selles samas väikeses kohas umbes 20 aastat ehk (võib-olla vähem, ei viitsi hetkel arvutada). Olen põiganud sinna ja tänna ning nüüdseks olen tagasi ja täitsa väga rahul. Tööl me kohapeal ei käi. Nüüd võib uhkusega ütleda, et töötame linnas. Mina Rakveres (suurem osa nädalast) ja R. pealinnas (terve nädala, vahepealsete põigetega siiski kodus, aga sellest saab uus teema).
Oma kodu saime suhteliselt ootamatult. Võib isegi ütleda, et see kukkus meile lihtsalt sülle. Egas me seda kohe kinni püüda ei tahtnudki, kuid pika mõtlemise peale otsustasime, saagu mis saab. Nüüdseks on umbes aasta jagu olnud see meie oma ja tänasel päeval suudame ütleda, meil on oma kodu. Kohanemine võttis kaua aega, ikka päris kaua. Pikalt kaalusime ka võimalust, et me ei jäägi sinna, vaid otsime midagi muud. Aga aeg läks ja tegi oma töö.
Tööd on muidugi lõputult, sellest puudust ei tule. Kõige raskem on vist asjaolu, et tahaksime kõik ise teha. Näiteks ootab kohe-kohe puude tegemise aeg. Abikäed on alati teretulnud, onju.
Aga põhiline, mul on hea meel, et mu lapsel/lastel on koht, kust nad minema saavad lennata ja hiljem meil kahel vanuril puid tegemas käia.

Uus hooaeg

Märtsis algab meie peres sünnipäevade hooaeg, mille avab minu isa 7. märtsil. Täna hommikul käisin enne tööle minekut ema juures kohvil (me elame sama kohas, erinevatel tänavatel, aga väga lähestikku. Sellest siiski teine kord) ja päevakorda tuli isa kingituse teema. Polnud sellest isegi mõtelnud veel. Oma isale on kõige kergem kingitust teha. Au sees on sporditeemalised raamatud. Mitte kunagi ei saa sellega mööda panna, ainult siis kui juhuslikult on kingiks samad raamatud (eelmisel aastal kahju niimoodi juhtus). Täna leidsingi täiesti sobiva, "Eesti olümpiamedalivõitjad". Isa raamaturiiulist see igatahes veel puudub.
Edasine järjekord. 13. märts R. ema, 19. märts minu ema. Vahepeale jäävad mõned sõbrad-tuttavad. Aprillis läheb täiehooga edasi. Kogu hooaeg kestab põhimõtteliselt septembrini.
Riburada pidi on tutvusringkond täienenud väiksemate tegelastega. Mitte kuidagi ei suuda meelde jätta kõiki sünnipäevasid. Nüüdseks on märkmikusse kirja pandud. Et ei juhtuks taas lugu, kuidas mina saadan õnne soove ja selle peale küsitakse, mille puhul. Ja oh seda imet, olin kuuga täiesti puusse pannud. Õnneks kuupäev oli õige. Juhtub!

Haigus

Mia Lota jäi teisipäeval haigeks. Palavik üle 38. Kolmapäeval lisandus nohu, palavik on jätkuvalt kõrge olnud. Õnneks ei ole laps ise väga lötsis, mängib ja tegutseb edasi.
Juhuslikult on minu õel puhkus ning veedab seda meie vanemate juures. Seega ei võtnud ma haiguslehte, Mia Lota on vanaema juures ja saab tädiga aega veeta. Õhtuti käin neil seltsis.
Eile õhtul palusin, et enne magama jäämist paneksid Miale nohurohtu ninna. Miale loomulikult see ei sobinud. Õhtul oli ütlenud, et tema G. (minu õde) kaissu ei taha magama minna, tema läheb hoopis vanaisa kõrvale tukkuma. Moraal: kui tema vanaisa juures magab, siis ei panda talle ninasse rohtu. Kavalpea missugune!

Suusatamine

Jälgin ülekannet. St. istun töö juures oma laua taga ja loen sportneti vahendusel, kuidas võistlus edeneb. Ei edene hästi. Hetkel on Kristiina mängust väljas. Ise ju lubas, et teda veel maha ei kantaks. Minu meelest on küll paganama kahju, et ta eelmise eduka aasta järel ei lõpetanud võistlemist. Nüüüd jääb ju halb mekk manu tänavusest hooajast. Kurb ju!

Aastapäev

Suuri traditsioone selle päevaga meil pole, kuigi üks siiski. R. käib sel päeval alati oma saunaklubi meestega jõe ääres saunas. Tõmbavad trikoloori sauna äärde, teevad jõejäässe augu, võtavad viina, hüppavad vette ja soovivad ilusat sünnipäeva. Õhtul jõuab õigeks ajaks siiski koju.
Selleaastane vastuvõtt meeldis mulle väga, kuigi tervet presidendi kõnet ma ei kuulnudki. Kontsert oli mu meelest super. Vägisi kippus pisar silmanurka Tõnis Mäe "Looja" ajal.
Kostüümidele ma miskipärast nii väga rõhku ei pannud, aga presinediprouale annaks küll 10 punkti. Ja kui keegi söendaks viriseda, siis soovitaksin soojalt enesesse kõige pealt kaeda. Minu meelest ei ole see küll see koht, kus hakata midagi kobisema proua Ilvesest.
Väga jäid kõrvu pr. Lauristini sõnad, kus ta lootis, et nii kümne aasta pärast on eestlased rohkem vaimuinimesed (võrreldes tänase materiaalsusega). Mihkel Raud ja Jaan Tätte ütlesid täpselt seda, mida ise mõtlesin. Ühesõnaga, minus on patriotismi, mis harva välja lööb, kuid...ma sellegi poolest tean, kus on minu juured.

Mõned pildid

Vimm

Mulle on sisse pugenud vist mingi haigusevimm. Juba hommikust ei ole enesetunne hea. Pea valutab, aga mitte nii nagu tavaliselt. Üldine loidus.
Tööpäev lõppes viis minutit tagasi, aga ootame kuni kell saab kaks ja me põrutame Toilasse. Väga ei kisu mind sinna, aga kolleege ei hakka ka alt vedama. Loodan lihtsalt, et saunadest saan turgutust või siis hoopis lööb see vimm mind pikali voodisse.

Raamatud

Eile potsatas posti uus raamat. Eesti päevaleht annab välja uues kuues vanu raamatuid. Sel korral otsustasime seda mitte maha magada ja raamaturiiuleid täiendada.
TEA kirjastuse lasteraamatute sarjast võtan ka osa, st. igal kuul lasteraamat koju kätte. Ma pean pidevalt Mia Lota raamatuvaramut täiendama, kuna enam ei suuda me unejuttude lugemisest mööda hiilida.Igal õhtul nõutakse kõval häälel: loeme kaks lugu.
Kui suudaks ise ka mõnikord mõna raamatu kätte võtta.

Bingo

Tunnistan üles....läksime selle hullusega kaasa. Me ei mängi seda peaaegu mitte kunagi, vist ainult sellistel juhtudel kui palju raha lubatakse.
Loomulikult läkski võit....mujale nagu ikka. Jube vastikult kihvatas kui teatati, et keegi saigi selle summa.....ma olen ju eestlane eks.
Täna hommikul töö juures kolleegidega unistasime, mida kõike teeks.
Minu unistus oli lihtne...laen ära maksta, maja kõpitseda (otsustasin et maha ei tõmba ja uut ei osta), uus muruniiduk ja ülejäänud annaks teistele pereliikmetele. Kui suuremeelne minust eks!

Vastik, vastik, vastik

ütleks Pehmete ja karvaste jänes.
Jube külm on taas. Ainus soe mõte on see, et õhtul saan Toila saunades liguneda.
Ja palju õnne lähenevaks pidupäevaks!

MM

Suusatamises on kaugel Jaapanimaal. Kahjuks jään sel korral sellest vist ilma. Kohale minna ei saanud :)/fa-faa/. Teleka kaudu jälgida on ka raske. Ajakava sirvides....laupäeva hommikul kell 7 ei jaksa kuidagi üles tõusta. Ja kõik mu töökaaslased on normaalsed inimesed, keda ei huvita kes kus suusatab. Seega olen oma murega üksinda. Tööl saaksin küll jälgida, kuid puudu on antenn.

Vaba päev

Mia Lotal on täna vaba päev. R. on koolivaheaeg ja arvasin, et laps võiks issiga koos puhata. Ma ei tea kas puhkamisest midagi välja tuleb, sest Mia ärkas hommikul seitsme ajal. Juba öösel kell kaks arvas, et rohkem ei taha tududa.
Homme läheb äkki lastaeda vabariigi aastapäeva tähistama.

Lapsesuu vol 1

Olen köögis, Mia Lota vaatab teises toas Naljakaid koduvideosid.
Järsku hüüab: emme tule vaata üks mees on telekas
Mina: mis mees?
ML: onumees

Jätkuvalt valimistereklaami lainetel. Need reklaamid, kus öeldakse, kandidaadid on need ja need. Mia Lota küsib alati, mis selle nimi on või mis see teeb?
Tuleb Laine Jänes.
ML: mis selle nimi on?
M: Laine Jänes
ML: ähhäää, laine änes. Ja paneb näpud pea juurde kõrvadeks.

Vastel-pastel

Tähistasime töö juures ühise hernesupi söömisega. Algselt maitses päris hästi, kuigi hiljem oli üsna raske olla. Oli tummine supp, oleks eelistanud hoopis sellist läbipaistvat ja suitsulihaga. Pärast ilmusid ka vastlakuklid välja, millest on mul juba kõrini. Oleme paar nädalat neid töö juures söönud ja hea meel, et see hooaeg on nüüdseks läbi ja teretulemast uus kaalujälgimine (ei hakka isegi mainima, kuidas see edenenud on. Null seis!)

Isepäine Mia Lota ja vits

Juhtunud on see, mida ma olen pikemat aega kartnud. Mia kompab oma piire, manipuleerib meiega ja teeb muid trikke. Meie ei suuda leida lahendusi, kuidas kõige õigem oleks sel puhul käituda.
Näiteks nädalavahetusel juhtus järgmine lugu:
Ees ootas külla minek. Miale olin eelnevalt rääkinud, et läheme väikest titat külla vaatama (käisime väikest Kaisat vaatamas, kes on vist kõige armsam beebi, keda viimasel ajal näinud olen). ML oli vägagi nõus. Aeg riidesse panna. Ja teate, mis toimuma hakkas. Totaalne lollitamine, meie närvidel mängimine. Algselt olin ma ülirahulik, teadsin, et pean lihtsalt kannatlik olema, küll ta riidesse end paneb või palub et ma aitaksin. Kell tiksus oma soodu, mina muutusin närvilisemaks. Püüdsime igatmoodi, miski ei aidanud. Riielda ka kogu aeg ei jaksanud, sest endalegi tegi olukord aeg-ajalt nalja. Mitte miski ei aidanud. Üle poole tunni oli möödunud hetkest kui riidesse hakkas panema ja tulemust ei olnud. Ja siis....tuli issi vitsaga....edasi toimus kõik kiiresti, laps pani end kohe riidesse ja minek.

"Uue" auto otsingul

Oleme nüüd nõuks võtnud hakata "uut" autot soetama. Auto on meie jaoks täiesti hädavajalik ese, kuna muudmoodi ei pääse me lihtsalt tööle. Hetkel sõidan mina oma vanemate vana autoga, mis on tõsiselt vana, aga liigub. Kevadeni vast jaksab mind veel teenida.
Üldiselt on teada parameetrid, mille järgi "uut" otsima hakkame, aga juba sel momendil kui hakkasin kuulutusi vaatma, tuli meelde eelmise auto otsimine ja ost. Raske oli, mis sest et selgi korral oli kõik vajalik enesele selgeks tehtud.
"Uus" peaks olema väikest tüüpi. Arvasime, et kahte suurt (suurt ses mõttes et universaali) ei ole meie majapidamises vaja. Mitte väga vana, miinumimum on 1999/2000 aasta. Hind meile sobilik. Eelistatud marke väga ei olegi, kuna ma siiski arvan, et sellega hakkaksin mina sõitma. Kui autot valiksime R. eelistuste järgi, siis jääksimegi seda valima. Silma on jäänud pesood ja renood, aga ka ford, volksvaagen, hundai, honda jne. Ühesõnaga, peaasi et oleks uuem kui praegu, suht norm olukorras ja raadio võiks ka masinas olla. Õudsalt igav on igal hommikul tööle sõita lausvaikuses, nagu ma praegu seda teen.
Tegelikult on meil väike kiiks siiski auto valimisel. Auto võiks natukene naljakas välja näha.

Töö

Juba teine päev möödub mul tööl olles täielikus uneuimas. Eilne sisutihe päev koosnes sellest, et panin kolm paberilehte toimikute vahele, suhtlesin ühe kliendiga ja kõik. Lubasin endale, et homme niimoodi kesta ei või. Aga täna hommik ei tõota paremat päeva.
Vajan energiapuhangut. Kust seda saada võiks?

Lapsesuu

Nagu muuseas on Mia Lotal kätte jõudnud see aeg, kus ta räägib kõigest mida näeb, pärib kõigi ja kõige kohta ning lõputud miksid. Ma suisa ei oska ja jaksa kõigile miskidele vastata. Miks siin ja miks seal. Isegi enda küsitud miksi peale küsib miks.

Telekast tuleb reklaam, kus E. Savisaar on rahakambris.
ML: nii palju raha. Kust sai nii palju raha?

Onu V. Reiljan roogib lund.
ML: mis onu teeb?
M: roogib lund
ML:miks?
M: siis on teed lumest puhtad. Sina ju ka oled lund rookinud
ML: jah, mul on väike kühvel. Sul on väike kühvel?
M: ei ole
ML: miks?
M: mul on suur
ML: miks jne.

Hakkame magama jääma.
M: jääme nüüd magama, une-mati juba tuleb
ML: une-mati lähe minema

Sõbrapäev

Nüüd on küll selline lugu, et see päev ei oma minu jaoks mingit tähendust. Aga kindlasti paljudele teistele on täna rõõmupäev. Seega kui juhuslikult minu sõber peaks seda lugema, siis hääd sõbrapäeva!

Võta või jäta

See uus telemäng. Eile õhtul vaatasime. Mängu lõpp ja avati mängija kohver. Seal 10 krooni.
ML: sai kümme klooni.

Valimised

Valijakaardid saabusid.
Ühel päeval nägin mingit jubedust telekas. Miks mind küll keskerakond enam üllatada ei suuda. Teate, see oli see reklaam, kui Reformikad lubavad reeded tulumaksu vabaks teha, siis mis kõik juhtuma hakkab. Väkk! Kas nii võib?
Mulle väga meeldib IRL-i kampaania. Peaaegu et polegi neid sel aastal näha. Olen kohanud vaid ühte klippi Elle Kulliga ja see jättis küll hea mulje. Sama on Rohelistega.
Aga R. tõi poest just ühe ilusa klantspildi, kus vaatab vastu meie kohalik staar. Rahvaliidu kandidaat nr. 756.

Vanaema, nii ei tohi

R. käis enne koju jõudmist oma vanemate juurest läbi. Mia Lota on seal asumisel. Laps oli loomulikult ütlemata rõõmus. Kui ma ise olen käinud, siis jookseb vastu, kallistab ja paneb kohe minema. R-ga on teine lugu. ML ripub terve aeg issi küljes. Issi tütar!
ML ütles eile (see oli esimene kord kusjuures) et tema tahab ka koju tulla. Vanaema hakkas sellepeale kulmu kirtsutama ja Mia oli nõus siiski vanaema juurde jääma. ML leppis R-ga kokku, et reedel tuleme talle järele ja laps saab taas koju.

Taas kaaluteema

See teema siit blogist ei kao veel nii pea. Vähemalt eile otsustasin sedaviisi.
Eile õhtul oli ametlik esimese nädala kaalumine. Ma oli üsna kindel, et kogu see nädal jookseb lörri ning lisaks praegustele kilodele, on lisa tulnud. Kuid oh ei, 400 grammi miinustest. Kuulge, täitsa tubli ju! (mu meelest), sest ma olin ikka kohutavalt hädas selle esimese nädalaga. Mitte kuidagi ei tulnud midagi välja.

Jätkuvalt külm

Peale selle, et õues oli hommikul sama külm kui eile, oli kogu ilm uskumatult valge. Härmatis. Lumi. Udu. Midagi enamat oli raske märgata.
Tänaseks lubatakse kohati -30. Kas teate seda miinus-kolmekümne-tunnet? Astud õue ja hing lööb külmast kinni. Vot selline tunne ongi. Täna seda veel ei olnud ja ma loodan, et ei tule ka. Lihtsalt kahju on inimestest, kes ei saa hommikuti autot käima, kelle majapidamises veetorud külmuvad, kes lihtsalt ei kannata nii külma. Ma ise ka kusjuures ei talu seda. Külm võib olla, aga mitte just -30.

Täitsa külm

Hommikul päris krõbe pakane, -23.

Vot siis!

http://www.postimees.ee/050207/esileht/meelelahutus/243161.php

Kusjuures hommikul tõusin peavaluga. Esimene peavalutablet ei mõjunud, ennelõunat võtsin uue. Valu on vähenenud, kuid siiski mitteolematu.

Red Hot

Ma kohe pean mainima, et Red Hot (chilli peppers, kuigi ma ei tea kas enam on selline nimi)meeldib mulle. Raadiost praegu tuleb.
Raimole oli kusagilt kõrvu hakanud, et äkki tulevad siia maile. Eriti küll ei usu, aga kui tulevad, siis seda ma enam maha ei maga. Olen nii paljust isegi ilma jäänud. Näiteks olin ma 100% veendunud, et REM-i lähen ilmtingimata kuulama. Kas ma läksin siis? Loomulikult mitte, kuna keegi ei tahtnud minuga kaasa tulla. Kas ma Phil Collinsit või Stingi käisin kuulamas? Ei käinud. Või Bryan Adamsit (see oli küll niiii ammu) Aga Metallicat? Sinna ma nii väga ei kippunud ka, sest arvasin et kahe loo pärast ei pea nii palju raha maksma. Lenny Kravitz? Mkmk. Aga Elton Johnil käisin küll, kunagi. Ozzyle ma ka ei lähe.

Mia Lota on natuke haige

Nii ta ise ütleb. Lasteaeda sel nädalal ka ei läinud, sest Mia Lota on natuke haige. Tegelikult on ta enam-vähem ok. Ühel öösel korraks küll köhis, aga ei midagi hullu.
Eile õhtul küsisin üle, mida teeme. Kas lähed lasteaeda või vanaema juurde? ML: ama (vanaema) juurde lähen. Ma olen natukene haige. leppisime siiski kokku, et sel nädala on veel seal ja siis uuetsi lasteaeda.

Mia Lota aitab

Mia Lota on juba nii suur, et soovib kogu aeg mind aidata. Näiteks koorisin kartuleid, Mia seisis minu kõrval. Kooritud kartuli pidin tema kätte andma, et ta selle ise siis kaussi saaks panna. Ise korrutas pidevalt: ma olen tubli laps, eks ju.
Veel meeldib talle pesu kuivama riputada. Võtab kausist pesu, ütleb, et see on emme oma. Kindlasti peab ise raputama seda. Mina siis riputan kuivama.
Eile õhtul hakkasime välja minema. Mia Lota pani ennast juba riidesse, mul oli vaja enne veel pesu kuivama panna. Mial ju vaja aidata, eks, aga kohe ei saanud, kuna riidesse paneks oli käsil. ML: kannatust, kannatust. Ma ei saa ju kõike korraga.
Koristamisel nii väga abiks ei ole, kuna talle ei meeldi oma mänguasju kokku korjata. Kuigi tolmulapiga nühiks hoolega. Samuti kastab lilli oma väiksest kohvikannust. Aeg-ajalt pean mõne taimekese siiski ära päästma, kuna laps on liigselt vett potti valanud.

Eurovisioon ja muu

Kuna ma tõsine muusikainimene ei ole, siis Eurovisioon kõlbab mulle vaatamiseks küll.
Kuigi mida aeg edasi, seda mõtetumaks see tundub saavat. Eilne lõpplahendus oli teada, ei olnud küll lemmik.
Mia Lota vaatas ka. Kas just vaatas, aga oli üleval. Kuid kui Ines esinema hakkas, istus ML põrandal oma padjal teleka ees ja kuulas. Kusjuures meile tuli kohe meelde, et kui Mia väiksem oli, meeldis talle ka Inest kuulata (no me vähemalt mõtleme nii, kuna R. hoiab natuke silma peal Inese tegemistel, ju on põhjust).

Raimo ostis Miale uue raamatu "Meie lapse laulud". Raamatul kaasas CD. Eile õhtul kemplesime, kuna laps ei lubanud muusikat kinni panna. Suure häda ja kisaga panime plaadi arvutisse mängima. Mia istus masina ees ja laulis kaasa. Ju on lasteaiast mõni laul tuttavaks saanud. Mulle meeldiks väga kui tema muusika lembus edasi areneks, kuna mina ise olen nii andetu inimene. Ei laula, joonista, spordi, ei midagi. R. on rohkem kunstimeelsem (ütleme siis nii).
Mial tuleb nüüd lasteaeda suurem auk. Juba praegu on poolteist nädalat puudunud, ka järgmine jääb vahele, mis mulle väga ei meeldigi, sest kaks nädalat üksinda.....nojah. Aga laps ju köhib. Nii ütleb Mia Lota ja vanaema. Üks öösel köhis jah.

Eile sõi ML kommi. Pani kommi suhu ja ütles, hammas ei hakka peale. Mh?

Hädas nagu mustlane mädas

Kui keegi veel ei tea, siis mingil ajal avastasin, et nüüd on aeg......kaalulangetamiseks. Pärast sünnitust olen hädas ikka mitme mitme lisakiloga. Peale selle on mu töö laua taga istumine, liikumine on minimaalne. Trennis ma ka ei käi. Niisiis nüüd on see aeg.
Kolmapäevast liitusin õega kaalujälgijatega. Süsteem on mu jaoks veel keeruline, iseloom ja tahtejõud kõiguvad äärmusteni. Esimene päev kulges nagu enam-vähem. Aga alates eilsest olen täiesti hädas. Reedel oli kolleegi sünnipäev. Hommikupoolikul suutsin täiesti vastu panna. Kommijagamisel kõndisin lihtsalt kohvitoast minema. Tort oli õnneks jogurti oma, seda ikka proovisin. Õhtul kui Raimo Mia Lota koju oli toonud avastasin, et ämm oli kringlit meile saatnud. No mis sa teed! Tead ju kui hea see on. Võtsingi tüki teades, et homme hakkan uuesti. Homme, st. siis täna hommik algas sellega kui avastasin et kohvi on meie majast otsa lõppenud. Raimo läks poodi, koju naasis 4 vastlakukliga. Palun! Püüdsin taas kange olla, eriti ei isutanudki, kuna vahukoor ei olnud see õige. Aga kaua sa ikka vastu paned kui üle laua keegi kukleid sööb. Mina kaua ei suutnud. Ah mis sest enam tegelikult. Õnneks olen kaks õhtut närinud porgandit ja lillkapsas ja paprikat. Ehk see natukene teeb mind patust puhtamaks!

Autojuhi rõõmud

See võib olla rõõm, aga samas ka jube jama ja kurbus. Täna igatahes rõõm.
Hommikul tööle sõites nägin kitsekarja. Üks oli teel ja teised kolm seisid eemal ja sõid. Väga rahulikud olid, minema ei jooksnud. Kiirus oli mul õnneks väike, sain neid eemalt vaadata. Ilus oli. Suur kahju vaid, et mul fotokat polnud, oleksin kindlasti pildile nad saanud.

Brrrrrr

Kes arvab, palju mul sooja elamises oli kui õhtul koju jõudsin? Õige vastus +15. Jopet ei tahtnud igatahes seljast võtta. Tegin kiirelt tuled alla (maamaja värk, ahjud, puud, kütmine) ja panin ema juurde plagama.
Tegelikult on meil suhteliselt soe maja. Kui kütta. Ise lasin nii külmaks minna.
Aga õnneks temperatuur toas muudkui tõuseb.

Töö

Mul oli 3 päeva tööst puhkus.
Täna tööl, aga kusagilt ei oska alustada. Teha ju ikka midagi oleks. Aga ma olen parandamatu asjade-edasi-lükkaja. Tõstsin paberid lauale, sorteerisin ja sirvisin, lükkasin hunniku teise kohta ja ootasin, millal töötuhin tuleb. Tuli hoopis lõunapaus ja see on nüüd pikale veninud. Ei teagi kas on mõtet edasi midagi teha?!

Edit: Kuna täna oli mul suht lebotööpäev (mõni siin võib kohe öelda, et kõik mu tööpäevad on ju lebokad), siis homme peaks olema kibekiire. Tänased asjad peaks siiski homme valmis tegema, või mis? Peale selle algas täna kolimine. Saan endale uue toa koos uue lauanaabri ja uue lauaga. Kõik muu jääb samaks, töö, arvuti, isegi pliiatsitopsi ja paberiurni pean vana kaasa võtma. Kõik ei olegi uus veebruarikuus (ups, homme on veel ju jaanuar). Ja kuna täna hakati kolima, õhtul pärast tööpäeva, siis homme pean oma asjakesed ilusasti korda seadma. Peale selle võiks alustada vähemalt ühe ettekande tegemisega (teised kaks võivad veel oodata), mille tähtaeg kukub järgmisel nädalal. Lõunast on ootamas üks koolitus, mis peaks tööpäeva lõpuni välja vedama. Aga millal ma siis lebotan? Kõige lõpuks tuli meelde, et ülemus andis mulle ülesandeks üks asi kokku kirjutada ja aega eriti selleks ju polegi. Liiatigi kui mul pole hommikul kohe arvutitki, kuna itipoiss alles hommikul tuleb seda üles panema. Oh mind küll!

Äpardus

Eile juhtus äpardus. Põrutasin lumehange. Kes teab, see teab milline on Rakvere talvel oma lumekuhjade ja lükkamata teedega. Peale selle on linnas imetillukesed ringteed ja kitsad tänavad. Ja vot sellisel miniringil suutsingi lumehange sõita. Põmm! Ikka nii, et auto ei liikunud ei edasi ega tagasi. Aga mina rahumeelne inimene ei kaotanud närvi(mitte nagu siis kui mu autokesel summuti alt kukkus). Ronisin autost välja ja hakkasin mõtlema mis edasi saab. Õnneks on häid inimesi. Üks teekoristusmasina onuke tõmbas ilusasti mind hangest. Juhtub ikka, eks ju!
Eilne avastus oli aga taaraautomaat. Vot on hea masin! Paned pudelid masinasse, tema annab sulle sedeli ja selle teed rahaks. Ei mingeid pudelite sorteerimisi, taaramutiga kemplemisi, kes alati ei taha kõiki pudeleid vastu võtta (natuke liiga kortsus, natuke liiga mõlgitud, natuke liiga tilk pudelis).
Üks äpardus oli veel - nimelt kirjutasin eile õhtul vähemalt 5 korda samasugust juttu ja millegipärast jäi ainult pealkiri alles.

Mõnus pühapäev

Siiani on tõesti mõnus olnud. Hommikul kella 9 paiku ehmatasin ennast üles, hiilisin vaikselt alla (ML ja R magasid veel), tegin pliidi alla tule, keetsin kohvi ja pugesin teki alla teleka ette suusatamist vaatama. Ma olen suusalõvi, st tugitooli suusalõvi. Alati olen teleka ees platsis kui miskit kuskil toimub. Miagi on ütlema hakanud, vaatame suusatamise ära, siis ........teeme seda teist või kolmandat. Täna näiteks läksime kõik õue. Mia on nüüd selles mõttes terve, et paar päeva pole palavikku olnud, aga nohu on hirmus ja köhib ka. Homme on arsti juurde minek ja siis vanaema manu kosuma. Õues oli mõnus. Lund on terve ilm täis ja ikka paksult ja parajalt. Kui R. oli meie õue ära rookinud, läksime minu vanemate juurde. Õnneks oli neil kõik kohad veel lund täis. ML nautis ilma täiega, hüppas hangedes, püherdas lumes.

Hetkel lükkasin kana ahju, limpsin mett teega ja tunnen end hästi. Päris hästi vaid ei saa veel tunda, kuna hakkab mullegi vist midagi liginema. Kurk on valus, nohu ninas.

Õhtul hiljem olime Miaga ninapidi põrandal, värvisime. Järsku ML: kuule, mul tuleb juba uni peale.

Mia Lota nuiab kommi. Just hetkel kui mul käed kreemised ja ei saa talle kommi anda. Selle peale ML: räägi minuga.

Kokkamine

Kokata mulle meeldib, kuigi vaid mõningatel tingimustel. Pean teadma, mida teha, algained peavad olemas olema või vähemalt kaubanduses saadaval ning hea oleks kui oleks ka sööjaid.
Üldiselt ei meeldi mulle aga väga võõraste söökidega katsetada. Ikka tahan teha midagi, mida olen varem teinud ja teadnud, et kukub välja ka.
Kui saaks, teeks hästi sageli meeldivaid õhtusööke kutsudes sõbrad kokku. Ainuke lugu, et siia maakolkasse on sõpru raske saada, kuigi tunnistan, et aeg-ajalt olen käsud kätte andnud kohale tulla. Õnneks tullakse ka, enamasti. Kui seltskonda parasjagu tulemas ei ole, oleme Raimoga isekeskis. Hea toidu ja veiniga. Või istub õde meie söögilauas. Veiniga on omad lood. Oleme katsetamise järgus, st otsime alles seda meie veini, kuigi maitsed on erinevad. R. on valge veini jooja, mida mida üldse ei tarbi. Kord oleks küll väga vaja läinud toiduvalmistamisel, aga mida polnud seda polnud.
Küpsetamine nii väga ei sobigi mulle, sest sageli läheb midagi lihtsalt untsu. Näiteks alles jõulupühade aegu kui muffineid tegin. Õde (kes on mul tõesti hea küpsetaja) küsis, mis need on. Tunnistan, küpsetuspulbrit läks natuke liiga vähe ja muffinitest küpsesid mingi plönnid. Nüüd olen targem, panen alati natukene rohkem.
Hästi mõnus aeg on praegu. Mia Lota on alati ninapidi juures kui köögis miskit toimumas on. Kui veel saaks, paneks näpud igale poole sisse. Kui ma ise väga kärsitu ei ole, lasen tal seda teha.
Ainus negatiivne asi kokkamise juures on köögi koristamine, mis on raudselt minu ülesanne. Või teeb seda kellelgil ka mees?

Muusika

Olen varemgi kirjutanud Mia Lota muusika lembusest. Senini on see laulmises väljendunud. Nüüd aga hoopis muusika kuulamises.
ML: issi ma tahan midagi tüduki (tüdrukute) laulu kuulata. Issi paneb plaadi lastelauludega. Kui plaat lõpeb, soovib ML päkapiku laulu. Masin keerutab Päkapiku plaadivabriku CD-d. Mia Lota istub ise diivanil ja lihtsalt kuulab.

Eeskujulik lapsevanem?!

Mina ei ole. Kahjuks.
Mind ajab aeg-ajalt kohutavalt okkaliseks juhused kui oled näiteks diivanile kerra end tõmmanud ja laps tahab näiteks piima. Ajad end püsti, lähed kööki, valad piima tassi, annad lapsele. Vaene lapseke aga juhtub selle tuppa põrandale ajama. Oh, mis nüüd juhtus? Lähed lapi järele, teed kõik puhtaks, tagasi diivanile. Laps: ma tahan midagi kommi, saia, süüa, vett jne jätkub. Kahjuks või õnneks on laps veel nii väike, et ei saa midagi ise kätte. L: ma tahan pissile. Lapsevanem: aga mine siis. L: köögis on pime. Lv. kobib diivanilt püsti. Õnneks suudab laps iseseisevalt need toimingud korda ajada, kui just ei hüüa: kaka tuli.
Kas lapsevanem võib okkaliseks muutuda või ongi tema kohus lapse soovid rahulikult rahuldada?

Talv?!

Ongi talv käes, just seesugune nagu ta olema peab. Juhtusin ilmaennustust vaatama, mis paneb kahjuks ahhetama. Esmaspäeva ööseks lubataks -32. Asume geograafiliselt just sellises kohas, et -32 ongi meie kandis olemas. Jubeeee! Ma nii väga loodan, et meie veevärk peab külmale vastu ja tõrkuma ei hakka.
Esmaspäeval oleme Mia Lotaga veel kodus, kütame siis majakest.
Kui eile näitas kraadiklaas õues -20 ja toas oli +25, oli maja mõnusalt soe. Täna on väljas kõigest -6, aga elamist ma soojaks ei saa. Tuul on just sellest kandist, kus ta olema ei peaks.
Talv võib ju olla, aga kas just 20 ja 30 miinusega?

2 head ja 2 vähemhead uudist

1. hea uudis - väljas on võrratult ilus. Eriti praegusel momendil, päike tõuseb, on nii valge, korstendest tõuseb suits otse taevasse.
2. hea uudis - olen kodus, kütan maja soojaks
3. vähemhea - on pakane. Kraadiklaasil miinus 20. Õnneks kõik toimib hetkel, midagi pole jäässe läinud.
4. halb uudis - Mia Lota on haige. Öösel palavikus, 40,2. Hommikul õnneks väiksemad numbrid, kuid laps haiglane ja loid. Võtsin haiguslehe.

Keskerakond

Teate küll seda reklaami, keskerakonna kandidaadid seal ja seal. Jaak ja Aadu ja kes neil seal veel on. Ja lõppu lisab Mia Lota ilusasti: ikas iik, palem palk.
Mida minu vanad kõrvad kõik kuulma peavad?!

Midagi

Kuna mina olen ametis oma kaalujälgimisega, siis ainus korralik söök minu jaoks on lõunal. Õhtul ma suurt enam ei söö, nosin midagi väikest. Eile näiteks lillkapsast. Aga kuna mul on ka laps, kes mõnikord süüa tahab, pean alati valmis olema õhtul millegi valmistamiseks. Veab, et R. iga päev kodus pole :) Nüüd siis lugulaul:
Eile õhtul küsisin Mialt, kas tahad midagi süüa?
ML:jah
Mina:mida sa süüa tahad?
ML mõtleb: ma tahan midagi leiba

Kui ma Miaga räägin ja ta parajasti aru ei saanud või ei kuulnud, mida ütlesin, siis küsib: mida rääkisid/mida räägid

Pakane

Kraadiklaas köögiakna taga näitab täpselt 15 miinus külmakraadi. On pakane.

LoFo

Täiesti juhuslikult avastasin, et ilmunud et sellenimeline ajakiri. Looduse ja fotograafia huvilistele. Kavatsen endalegi soetada. Kallis on küll, aga esimene number näikse huvitav olema. Kas keegi on lehitsenud seda juba?

Artikkel

http://www.virumaateataja.ee/230107/esileht/15035797.php

Teater

Käisin pühapäeva õhtul teatris. Rakvere Teatris. See on minu koduteater. Etendus oli suhteliselt igava poolne. Vana Baskini oma. "Mul tuli idee". Liigseid emotsioone ei pakkunud. Natukene nalja, kuid see oli ka kõik. Aga Rakvere teater mulle meeldib, nüüd kui see on uus, must ja valge.

Mia Lota oli pühapäeval mõnda aega vanaema juures. Teise vanaema juures, keda ta nii sageli ei näe.
Mia hüüab: Ama, tule kalvased on.
Vanaema ei saa midagi aru. Läheb vaatab. Telekast tulevad Pehmed ja karvased. Mia lemmikud, kuigi ma ei tea millal ta neid vaatab. Esmaspäeviti küll mitte.

Kuidas tekib teema?

Teema tekib sellest kui on mida kirjutada. Kui laps on näiteks suure lollusega hakkama saanud (meie laps sai kusjuures, ma kolm korda kirjutasin siia ja ikka läks kõik aia taha. Siis loobusin) või mõned edusammud teinud. Kui Mia Lota on uusi sõnu selgeks saanud (kõik vist ongi juba selged) või kassi piinanud. Ühesõnaga kui kodus midagi toimub, siis ongi juba teema.
Teised teemad tekivad siis kui olen kellegi teise blogi lugenud ja avastanud valdkonna, millest võiksin ju ka kirjutada. Ega see ju piraatluse alla ei kvalifitseeru?
Mingid kirjutised võiksid ju ühiskonnast enesest sündida. Näiteks valimistest, eks.
Ja vist ongi kõik, vähemalt minul.

Kolimine

Ärge kurvastage (huvitav miks ma mitmuses räägin? mul pole ju õrna aimu ka kas keegi mind üldse loeb. Marjana ja Aire, tänud) mina ei koli veel kusagile, kuigi päris mitmed, keda loen, on siit keskkonnast kadunud. Eks mul ole ka kiusatus, kuid püüan sellele veel mitte alla anda. Ma ju alles tulin siia ehkki see teekond oli päris pikk ja vaevaline. Ma ei tea mitu korda ma üritasin siia blogi teha. Paar korda vist lihtsalt loobusin, kuna ikka ei olnud see. Mingil ajal üritasin uuesti, sain oma kunagi alustatud asjale pihta, aga ma loomulikult ei mäletanud ühtegi kasutajatunnust ega passwordi. Tegin täitsa uue ja nüüd siis olengi siin.
Mis sest et kogu see krempel tõrgub päris agaralt. Tööl on mul kaks masinat, mida kasutan. Ma ei tea kas masinad on nii turavtud, et ma eriti ei võiks tööajal oma isiklike asjadega tegeleda või on viga milleski muus.Natuke ma asjatada saan, kuid mitte nii palju kui vaja. Kodu masin on meil aga vana saan, keegi seda korda teha ei taha. Pidevalt käivad jutud selle väljavahetamise kohta, kuid puudub minu nõusolek. Asi lihtne, mina eelistaksin midagi väikest, hea oleks kui saaks üldse kokku panna ja kapi otsa tõsta näiteks. Raimo meelest peab masin siiski suur olema, saab hääd, vajalikku ja mittevajalikku täis tirida. Vot sulle dilemmat!
Tegelikult oli jutt sellest, et ma veel ei koli, aga kui mul ikka suur isu selleks tuleb, ärge pange pahaks!

Praktikant

Mul on praktikant, tööl. Arvasin, et olen tubli ja saan hakkama juhendamisega. Ju olengi! Ainult....ma ei arvestanud, et ta peaks käima iga päev ja iga päev peaksin andma mingi ülesande ka. Paraku.....nii see siiski pole läinud. Ma olen hea juhendaja, lasen varem ära, annan vabasid päevasid. Igal hommikul mõtlen, jessver, mida me täna teeme. Teate, see on täitsa raske, kuna uue aasta saabumine on mõjutanud meie töökoormust, st. kõik pole paika veel loksunud, tööd kipub hõredalt olema.
Ma ise olen väga palju praktikal käinud, erinevates asutustes. Kohutav oli kui pidin niisama terved päevad istuma. Keegi ei lubanud varem minema ega andnud vabasid päevasid. Mõnikord tegime asju, mis polnud ette nähtud. Näiteks pesime aknaid või koristasime. Ühes asutuses, kus taheti jälle mind kui rumalat praktikanti ära kasutada, ütlesin, stopp, ma olen siis hoopis teisel praktikal. See sobis. Aga mu meelest olid praktikad hirmus tüütud, kuna nad kestsid kaua, vist 6 nädalat ja kaks korda aastas.

Uudis

Üks tita uudis ka. Eile said Sirle-Anti tütrekese vanemateks. Kõik oli hästi läinud.
Täna lähen vaatan nad üle ja juba tean, millise tunde see mulle garanteerib. Oeh!

Normaalne?!

Minu taluvuspiir on vist nüüd ületatud. Ei ole normaalne see, kui õhtul on külmetanud, taevas siravad tähed ja suisa näib, et äkki hakkabki talv tulema. Aga hommikul ladistab kõva hooga vihma. Saab nii olla? Saab, ikka saab, eriti sel aastal. Et aru saada mis aastaaeg parasjagu käimas on, peab kalenrdisse vaatama.

Paha lugu

juhtus täna hommikul. Üks koolilaps astub lihtsalt teele, autole ette. Ülekäigurada polnud. Tüdruk ei vaadanud kusagile. Hädavaevu sain auto pidama. Kuramuse libe oli ka. Tegelikult sel momendil kui mina pidurit litsusin, vaatas korraks meie poole ja hakkas kiiremini liigutama. Poleks ta seda teinud.......edasi ei räägi. Väga vastik tunne on.

Minu uue aasta lubadus

on ......hakata tegelema oma kehakaaluga. Ausõna, ma ei astu kaalule, pole seda ammu juba teinud. Ei taha neid koledaid numbreid sealt vaadata. Unistus on saada lahti tervelt 10 kilost. Kardan vaid, et unistuseks see vaid jääbki. Mul pole ju iseloomu, tahtejõudu ja mida selleks kõike veel vaja on. Okei, 5 kilo rõõmustaks mind ka.
Ühesõnaga, esimene samm on vee joomine. Vedasin tööle terve bloki veepudeleid ja nüüd ma seda lürbin. Vastikuseni. Mul ei ole lihtsalt veejoomise harjumist. Õnneks on mul siin tugevad toetajad, kes samuti vett kulistavad. On selline võistumoment kohe. Püüame üksteisele vastu näppe anda kui tekib magusaisu. Eile panin ma lihtsalt näpud taskusse ja ostsin siiski ühe šokolaadi. Ei suutnud kiusatusele vastu panna. Täna olen tublim, lähen ostan hoopis õunasid.
Üks paha asi on veejoomise juures. Ma ei jaksa lihtsalt nii palju WC käia. Nüüdki pean kohe jooksma.
Ootan tegelikult kevadet. Kui talv ei ole ikkagi talve moodi, las siis olla parem kevad. Saab õhtuti kõndima minna. Eks talvelgi saab, aga paha lugu on selles, et ma ei näe lihtsalt kuhu astun. Pime on.

Läbipõlemine?

Eile läksin magama (olen terve nädala üksinda, Mia Lota on pagenduses vanaema juures). Und ei saanud. Tuba oli liiga soe. Vähkren siia-sinna ja mõtlen töömõtteid. Jubeee! Olen alati seda meelt, töö ei tohi tulla koju. Ja mina mõtlen vastu ööd tööle. Tabasin end vaikselt mõttelt, et äkki olengi poole aasta pärast tööst tüdinenud ja suudan kerge südamega elumuutustele vastu minna. See oleks mõnus. Ma nimelt olen siiani mõtelnud, et ma ei tahaks veel seda sammu ette võtta, kuna tööl käia on täitsa tore. Aga see võib ju muutuda, eks ole?

Mia mood

Saab ka nii

Kalale minek.....

ja pärast peole
Tüdruk vihmavarjuga

TW

Eile oli minu juures esitlus. Jah, ma aeg-ajalt olen sellistel üritustel osalenud, enda juurde pole aga kunagi kedagi kutsunud. Õde hakkas peedistama mind ja nii sai asi teoks. Tavaliselt läheme õega üritusele teadmisega, ei telli midagi, kindlasti kohe ei telli. Reaalsus osutub ikka selliseks, et miski viguriga me sealt tagasi tuleme. Sel korral oli mul soov üks imevigur siiski soetada ja õnneks oli soodukas sellele. Vedas!
Kokkuvõttes oli mõnus õhtuke. Kolleega käis oma lapsukesega külas, lapsed said elamise segamini pööratud, Mia Lota esitles oma kadeduse-ussi, aga hakkama said ikkagi.
Õhtu lõppedes ilmnes, et pr. esitleja tegeleb veel ühe võrkturunduse värgindusega, kuid otsustasime, et rohkem ei taha kuulata.

Uued sõnad

Mia Lotal tuleb uusi sõnu ja väljendeid robinal. Mõnikord kohe seesugused, et pean mõtlema, kust ta võis seda kuulda.
Eile õhtul Tv uudiste ilmateade. Lubatakse vihma ja lörtsi ja lund.
ML: jälle sajab vihma. Pean vaatama kas sajab vihma ja lössi (lörts).
Poeb ruloo taha ja vaatab aknast välja.
ML: alfad (arvad) kas sajab vihma või lössi.

Tuleme lastaiast koju, läheme poest läbi. Juba autos kinnitab Mia, et ostame kommi.
Mina: ei tea kas kommi ostame
ML: ostame küll kommi. Või ostame sokulaadi?
Mina: arvad, et ostame šokolaadi?
ML: alfad (arvad) küll, et ostame sokulaadi.

Mia Lota mängud

Teate, kui midagi pähe tuleb, peab selle kohe kirja panema. Minuga juhtus nii, et unustasin, mida kirjutada tahtsin. Pealkiri jäi meelde. Kirjutan Mia mängudest. Küsisin veel eile R. käest ka üle, aga tema ei suutnud meenutada seda, mis mul meeles oli.
Igatahes üks mäng on selline:
Magama minek - Mia Lotale meeldib mängida magamaminemist. Päriselt see loomulikult meil nii kergesti ei käi. Mäng algab sellega, et võetakse riided ära, tavaliselt sukkpüksid. Kui õnnestub, siis ka väiksed püksid, kuigi ma püüan seda keelata (mitte sellepärast et lapse paljalt ei võiks olla, kuid ma tõesti ei tahaks et ta paljalt külma põranda peal istuks). Seejärel otsitakse sobiv koht, kuhu magama jääda. Võetakse nukuvoodist voodiriided, asetatakse need põrandale, püütakse ise ennast sinna korralikult peale sättida (püüdke ennast mahutada linale, mille mõõt on umbes 50x50) ja öeldakse, mina tudun. Mõnikord võtab endale kaaslaseks mõne karviku või beebinuku.

Mõõdud

Eile õhtul mõõtsin Mia Lotat. On 92 cm pikk, kaalus pole päris kindel. Juba pikemat aega näitab meie kodu kaal 13 kg. See võib niimoodi ka olla, kuigi kahtlane.
Hetkel on Mia Lota 2a6k11p vana.

Pühad otsas

Lõpetasime sel aastal varem. Viisime täna kuuse välja, võtsime tuled maha. Kõik selleks korraks.

R. loeb diivanil lehte. Mia Lota kiusab teda ja kamandab:pane silmad kinni. Alu (loe:aru) ei saa.

Tagasi argiellu

Meil on puhkus, jätkuvalt. Kestnud juba kaks nädalat. St. ei tee tööd, Mia Lota ei käi lasteaias, õhtul läheme hilja-hilja voodisse, hommikul kaua-kaua magame. Täna püüdsin sellesse muutust tuua. Alustasin eile õhtul, Mia Lota vara voodisse. Ta polnud sellega vist veel harjunud,sest magama jäi ikkagi väga hilja. Viuksus ja tihkus oma voodis üsna mitu aega: ei taha tudule, ei taha tudule. Minul oli aga kindel plaan ta täna lasteaeda viia, mis tähendab hommikul varast ärkamist. Hommikul oli tegelikult probleem rohkem minul. Teate isegi, kaks nädalat pole ma äratuskella helinat kuulnud ja nüüd siis........trrrrr. Kõik läks nii kuis pidi, Mia Lota lasteaias. Endal on mul olnud totaalselt lebo päev. Ausalt pole sellist sada aastat olnudki. Lihtsalt teleka ees, kohe nii et pärast oled peast uimane.

Mia Lota mängib issiga põrandal doominot. Raimo vahetas minuga mõned sõnad, Mia käratas talle selle peale: noh hakka käima nüüd!

Käisime külas

Täna oli meil küla päev. Lõunal asutasime end teele. Kõigepealt hüppasime töölt läbi. Mul on jätkuvalt puhkus, kuid üks asi ei kannatanud ootamist. Tore oli töiseid inimesi vaadata, kuid püüdisn hoida siiski teatavat distantsi. Tööjutte ei tahtnud ajada. Üritasin hoopis puhkuegraafiku projektiga ühele poole saada.
Teine käik oli Andra juurde. Käisime pisi-Maritit vaatamas. Miale rääkisin juba eile et läheme tita-beebit vaatama. Ta teatas täna kõikidele mu kolleegidele, kes vähegi tema käe käigu vastu huvi tundsid, et tema läheb titat vaatama. Mia arvas, et võiks tita ka sülle võtta. Vastasin, et oled veel liiga väike selle tegemiseks. Mia see peale, et tita on ju ka väike. Kohale jõudes vaatas lapsukese üle, sülle võtta ei võinud, väikseke midagi huvitavat korda ei saatnud. Suur poiss Mattias oli põnevam tegelane. Temaga sai mürada ja joosta. Mõnus oli kõik koos taas istuda. Meenutada ja muljetada. Ja loomulikult tunne peale ajada, ikka tite tunne.
Mia kusjuures pelgas natukene Sirlet, kes tema jaoks vist natukene suur oli (täitsa rase ju).

Lõpp ja algus

Lõpp oli rahulik. Vana läks ja uus tuli nagu alati. Keskööl läksime õue ja vaatasime küla ilutulestikku. Miale meeldis väga. Kuigi oli nõus vaid süles olema, vaatas õhinal. Aeg-ajalt sosistas appi-appi. Nii see läkski!